Savisaar teatas Peeter Ernitsa kandideerimisest volikogu esimeheks – fotod ja video ({{commentsTotal}})

{{1476250625000 | amCalendar}}

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar andis erakonna büroos pressikonverentsi, kus teatas Peeter Ernitsa kandideerimisest erakonna volikogu esimeheks. Savisaar otsustas korraldada pressikonverentsi tund enne Jüri Ratast, kes peaks pärastlõunal teatama parteijuhiks pürgimisest 5. novembri kongressil.

Savisaar tervitas ajakirjanikke Keskerakonna 25. sünnipäeval ja teatas, et erakonna volikogu esimeheks kandideerib Peeter Ernits ning tema aseesimeheks Marika Tuus-Laul.

"Meil ei ole mingit plaani konkureerida kellegagi," teatas Savisaar viitega Keskerakonna Simsoni-Ratase leerile. Siiski kinnitas ta, et kandideerib jätkuvalt erakonna esimeheks, nagu ta umbes kuu aega tagasi välja on öelnud.

Savisaar luges pressikonverentsil ette Jüri Rataselt saadud vastse SMS-i, milles ta teatab oma kandideerimisest Keskerakonna esimeheks.

Seepeale meenutas Savisaar, et on Jüri Ratasega ka varem juba erakonna esimehe koha pärast konkureerinud. "Ma ei usu, et tulemus saab olema väga palju teistsugune," viitas Savisaar oma toonasele võidule. "Jüri Ratas on kindlasti edasi arenenud selle vahepealse ajaga," möönis ta siiski.

Ernits näeb end ühendajana

Oudekki Loone toetas Peeter Ernitsat, nimetades teda koostööaltiks inimeseks, kes tema hinnangul suudab teistega lugupidavalt suhelda. "Keskerakond tuletab meelde, et Eesti riik on loodud selleks, et kõigil inimestel oleks siin hea elada," teatas Loone.

"Olen selle aasta kestnud väsitava erakonna kodusõja ajal öelnud korduvalt, et räägime omavahel," ütles ka Ernits ise. "Paraku see minu ettepanek realiseerus alles maikuus."

Ernitsa sõnul said Keskerakonna inimesed siis kokku ja rääkisid 2,5 tundi omavahel avameelselt. Ta ei nimetanud seda normaalseks, et ei suudeta rääkida. "Keskerakond väärib ühtust, aga selle ainukene võimalus on omavahel rääkida," toonitas ta veel.

Pärast pressikonverentsi ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus teatas Ernits, et peab võimalikuks kandideerimist vastasleeri vastu ning nimetas ennast vahemeheks rivaalitsevate leeride vahel.

Ta tõi näiteks Colombia presidendi, kes sai pärast 50 aastat riiki räsinud kodusõda Nobeli rahupreemia, kuna on pidanud rahuläbirääkimisi.

Ernits väitis, et erakonna enamik liikmeid ei näe lõhet. Samuti ütles ta, et eelmise aasta kongressil avastas nii tema kui veel mitmed Tartu piirkonna liikmed ei olnud kongressi delegaatideks kinnitatud, seega juba siis püüti hääli ebaausalt kallutada. Tuus-Laul ütles, et ka tema vend, pikaajaline erakonna liige Heimar Lenk ei leidnud end delegaatide nimekirjast. Ernits leidis, et kõik, kes tahavad, peaksid saama erakonna kongressil osaleda ning sellisel juhul pole tema hinnangul mingit kahtlust, et Edgar Savisaar valitakse taas erakonna esimeheks.

Kodurahu võtmeks peab Ernits Savisaart, nimetades teda erakonna loojana rahulikuks ja tasakaalukaks inimeseks. Ta viitas Keskerakonna praeguse volikogu esimehe Kalev Kallo sõnadele, et tegemist pole mitte erakonna kriisiga, vaid nelja-viie ambitsioonika inimese probleemiga, kes ei suuda suhelda.

Peeter Ernits vaatas ka tagasi Eesti presidendivalimistele ning nimetas seda valimiste asemel määramiseks. Siiski nimetas ta Kersti Kaljulaidu väärikaks inimeseks, keda ta tunneb aastaid. Tema protsest väljendus protsessi vastu.

Ernits kahetses, et ta ise loobus presidendiks kandideerimast Mailis Repsi kasuks. "Ma olen pettunud, et minu heatahtlikkust ja abi on kuritarvitatud," heitis ta Repsile ette.

Tuus-Laul: Edgar on nullpunkt

Marika Tuus-Laul meenutas, et Keskerakond on Eesti vanim partei, mis sündis rahvaliikumisest. Muid erakondi nimetas ta eliidiparteideks. Tuus-Laul rõhutas, et ta on kuulunud Keskerakonna juhatusse 13 aastat järjest.

"Mul oleks väga kahju, kui see partei praegu lõheneks," ütles Tuus-Laul. Ta loodab panustada erakonna ühtsuse taastamisse.

Tuus-Laul väitis, et 17 aastat Kesknädalat juhtinud Urmi Reinde vallandati viis päeva enne ta pensionileminekut.

"Edgar on nullpunkt, millest ongi ajaarvamine alanud peale," ütles Tuus-Laul. Ta loetles, kuidas Savisaar on loonud kiriku, panga ja tasuta ühistranspordi, sest tal on erinevalt teistest ideid.

Tuus-Laul teatas, et kongressi toimumine Paides ei ole tegelikult kinnitatud ning toimumiskoha üle otsustab volikogu. Tuus-Laul pidas oluliseks jälgida, mille alusel komplekteeritakse kongressile väljavalitavad liikmed, et tasakaal ei läheks vastasleerile, sest tema sõnul toetavad partei lihtliikmed siiski neid.

Ka Ernits ütles, et erakonna kongress toimub pigem Tallinnas kui Paides, sest viimases võib tekkida probleeme nii tualettide kui ka parkimiskohtadega.

Savisaar: pressikonverentside kokkulangemine on juhus

Savisaar ei tunnistanud, et pressikonverentsi ajastamine Jüri Ratase pressikonverentsiga samale ajale oli sihilik.

"See, et need kaks pressikonverentsi kokku langesid, on tegelikult juhus," väitis Savisaar, selgitades, et selle üle otsustas suur hulk inimesi ja see aeg sai juba mitu päeva tagasi paika pandud, mil "teise seltskonna" pressikonverentsist polnud veel aimugi.

Samuti ei tunnistanud Savisaar Oudekki Loone tagandamist peasekretäri kohalt. "See, mis oli otsustatud, oli seadusevastane," teatas Savisaar. Ta avaldas rahulolu Oudekki Loonega ning avaldas veendumust, et Loone jätkab peasekretärina.

Kalev Kallo mittekandideerimist põhjendas Savisaar Kallo enda sooviga, kes oli väitnud, et see võib erakonda lõhestada, küll aga on Ernits lubanud erakonna ühedada. Samuti oli Kallo olnud kimpus tervisega.

Toimetaja: Merilin Pärli



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: