Alo Lõhmus: otsevalimised võiks olla presidendivalimiste kolmas etapp ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Kui president ei selgu riigikogus, tuleb kokku valimiskogu. Kui ka valimiskogu ei suuda presidenti ära valida, teeb rahvas valiku kahe valimiskogu viimasesse vooru jõudnud kandidaadi vahel, pakub ajakirjanik Alo Lõhmus Eesti presidendivalimiste uueks süsteemiks.

Presidendivalimised said Kersti Kaljulaiu ametisse astumisega sel nädalal õnnelikult ühele poole. Ütlen „õnnelikult“ seetõttu, et Kaljulaiu isiku ning tema seniste esinemiste põhjal otsustades läks meil lausa teenimatult hästi, kui meenutada valimisprotsessi kriginaid ja kolinaid.

Kunagi varem pole valimiskogu ebaõnnestunud ning nagu on viidanud omaaegse Põhiseaduse Assamblee liikmed, ei tulnud põhiseaduse loojatel pähegi mõtet, et valijamehed võiksid kogu tööd teadlikult saboteerida. Kildkondlike vandenõude osalised seda seekord aga tegid ning valimisjärg läks tagasi riigikogule.

Parlamendi juhatus ehmatas sellest vist nii tõsiselt ära, et surus läbi ühe kandidaadiga hääletuse, mida kriitikud on nimetanud pigem presidendi ametisse määramiseks, mitte valimiseks.

Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus teeb tänases Päevalehes ettepaneku reformida presidendivalimiste korda. Tema idee kohaselt saaks edaspidi kandidaate üles seada ainult üks kord, kogu valimisperioodi alguses, teisisõnu riigikogu esimeseks vooruks. Igas hääletusvoorus langeks üks kandidaat välja justkui mõnes telemängus ning kui valimine läheb riigikogust edasi valimiskokku, siis saaks valijamehed valida vaid kahe või ka taas ainult ühe riigikogust tulnud kandidaadi vahel, ise uusi kandidaate esitamata.

Võitja oleks see, kes koguks enamuse kehtiva hääle andnud valimiskogu liikmete häältest – see tagaks, et valimiskogu ei saa ebaõnnestuda, president selguks igal juhul.

Kui sulased tööga hakkama ei saa, siis tuleb käised üles käärida ikka peremehel endal.

Pentus-Rosimannuse ettepanek on selgelt kaldu riigikogu poole – kandidaate saaksid esitada ainult riigikogu saadikud, valijamehed enam mitte. Paraku oleks pärast tänavusi presidendivalimisi veider anda senisest suurem roll parlamendile, mis presidendivalimistega esiteks toime ei tulnud, teiseks kandis oma intriigid üle ka valimiskokku ning siis kolmandaks lahendas tähtsa ülesande n-ö kiirmenetluse korras, demokraatlikele põhimõtetele liiga suurt tähelepanu pööramata.

Minu meelest võiks presidendivalimiste kaks esimest etappi – ehk riigikogu voorud ja valimiskogu voorud – jääda täpselt sellisteks, nagu need praegustes seadusest on sätestatud. Selliste olukordade puhuks, nagu me tänavu nägime, võiksime aga lisada kolmanda etapi: otsevalimised.

Niisiis: kui president ei selgu riigikogus, tuleb kokku valimiskogu. Kui ka valimiskogu ei suuda presidenti ära valida, teeb rahvas valiku kahe valimiskogu viimasesse vooru jõudnud kandidaadi vahel. Tänavu tulnuks meil seega valida Siim Kallase ja Allar Jõksi vahel.

Selline kolmeastmeline valimissüsteem oleks loogiline: kui parlament hakkama ei saa, tuleb kokku sellest märksa laiapõhjalisem valimiskogu. Kui ka see ebaõnnestub, siis liigub valimisõigus veelgi laiemale pinnale ehk kogu rahva kätte, mitte tagasi kitsama kogu kätte nagu tänavu. Kui sulased tööga hakkama ei saa, siis tuleb käised üles käärida ikka peremehel endal.

Ei ole mingit põhjust arvata, et rahvas ei oskaks ka tänapäeval teha head valikut olukorras, kus poliitikute tarkus on otsa lõppenud.

Niisugune süsteem võiks rahuldada nii neid, kes peavad praegust valimiskorda üldjoontes sobivaks, kui ka otsevalimiste tuliseid pooldajaid. Võimalus, et valik läheb lõpuks rahva kätte, sunniks parteisid omavahel paremale koostööle ning presidendi riigikogus või valimiskogus ära valimise tõenäosus tegelikult suureneks. Rahvas aga tunneks, et teda ei ole mängust täielikult välja jäetud, nagu praegu.

Ikka ja jälle kõlavad väited, et rahvas ei ole otsevalimisteks küps ega saaks aru parlamentaarse riigi presidendi vähestest volitustest. See on tegelikult vana hea Pätsi-aegne argument „rahvas on haige“ lihtsalt veidi leebemas sõnastuses. Tegelikkuses on sel vaevalt mingit alust.

Euroopas on mitu parlamentaarset riiki, kus valitakse president otsevalimistel. Ka Eestis oli 1992. aasta presidendivalimiste esimene voor otsevalimine, ehkki riigikord ja presidendi volitused olid samad mis praegu. Rahvas tegi targa valiku, sõeludes välja Arnold Rüütli ja Lennart Meri, kellest mõlemast saidki presidendid ka tulevastes parlamendi- ja valimiskoguvoorudes.

Ei ole mingit põhjust arvata, et rahvas ei oskaks ka tänapäeval teha head valikut olukorras, kus poliitikute tarkus on otsa lõppenud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: