Justiitsministeerium tahab ohtlikele korduvkurjategijatele eluaegset vangistust ({{commentsTotal}})

{{1476268386000 | amCalendar}}

Justiitsministeerium tahab võimalust mõista edaspidi ohtlikele kalduvuskurjategijatele kohustuslikus korras eluaegset vangistust.

Ministeerium tahab kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja samuti raske tervisekahjustuse, vägistamise või lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase kuriteo.

Samas soovib justiitsministeerium muuta eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise korda nii, et eluaegse vangistuse vältel piisavalt pingutanud inimene saab võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli all.

Praegu vabaneb ligi 70 protsenti kurjategijatest vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada, mistõttu tahab ministeerium rakendada neile laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagada vanglas parem vabanemisettevalmistus.

Ühtlasi soovib ministeerium kasutada võimalust välismaalasest kurjategijale lisakaristusena väljasaatmise kohaldamist kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga.

Justiitsministeerium ootab oma ettepanekutele avalikku diskussiooni ning kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur on alati rõhutanud, et kuriteo toimepannud inimesele määratud karistus peab olema konkreetsest teost lähtuv, mõjus ning just sellele inimesele kohane.

"See peab kannatanutele ja õiguskuulekatele inimestele näitama riigi suhtumist ning tagama õigusrahu, mis kuriteo toimepanemise tagajärjel on kõikuma löönud. Korduvalt kuritegude toimepanemine näitab, et esmane karistus ei ole mõjunud või selle mõju on kadunud," märkis Perling.

Tema sõnul peab prokuratuuri reaktsioon korduvkuritegudele olema vältimatu, jõuline ja võimalikult kiire. "Just alkoholi- ja narkosõltuvus on sageli need, mis tingivad korduvkuritegude toimepanemise ja kriminaalkaristuse kõrval on oluline tagada meetmed, mis minimaliseeriks korduvkuritegude toimepanemise riske, olgu selleks riigi laiem kontroll kriminaalhoolduse all olevate inimeste suhtes, karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamine või sotsiaalprogrammid võõrutusest või vägivallast vabanemiseks," ütles Perling.

Ginter: kohtutel peaks olema suurem kaalutlusõigus

Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et võrreldes arenenud riikidega on Eestis kahtlemata palju vange, aga siiani pole ühiskonnad leidnud eluagsest vanglakaristusest paremaid vahendeid, kui tegemist on korduvate raskete kuritegudega.

Ginteri hinnangul peaks kohtutel siiski teatud juhtudel olema suurem kaalutlusõigus.

"Mida kergema kuriteo juurde jõuda, seda rohkem on probleemi, et kui panna mingisugune kohustuslik miinimum, siis see võib kohtunike käest võtta liiga palju otsustusruumi ära," ütles Ginter.

Samas soovib justiitsministeerium muuta eluaegsest vangistusest vabastamise korda nii, et eluaegse vangistuse vältel piisavalt pingutanud inimene saab võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli all. Sel juhul küsitakse kindlasti ka ohvri või tema lähedaste arvamust.

Vanglas antav abi ühiskonnas õiguskuulukalt hakkamasaamiseks kindlasti suureneb, lubab Reinsalu. Jõudumööda juba kohaldatakse täna tutvustatud meedet, kus kolmandatest riikidest pärit kurjategijaid saadetakse karistust kandma kodumaale.

Tulevikus peaks kodumaal karistuse kandmise soovitus käima kohtus juba automaatselt ja kui kohtualune sellega nõustub, siis vähendatakse ka karistust. Kui paljud välismaalastest süüdimõistetud oleksid vabatahtlikult valmis Eesti tolmu jalgelt pühkima, on justiitsministeeriumi asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul täna keeruline öelda.

Toimetaja: Marek Kuul



Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.

Raport: Vene sõjalaev tülitas Saber Strike'i varustanud USA kaubalaeva

Baltimaadesse iga-aastaseks sõjaväeõppuseks Saber Strike mai lõpus varustust toonud USA lipu all sõitvat kaubalaeva M/V Green Ridge tülitasid Vene sõjalaev ja kopterid.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics