Justiitsministeerium tahab ohtlikele korduvkurjategijatele eluaegset vangistust ({{commentsTotal}})

{{1476268386000 | amCalendar}}

Justiitsministeerium tahab võimalust mõista edaspidi ohtlikele kalduvuskurjategijatele kohustuslikus korras eluaegset vangistust.

Ministeerium tahab kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja samuti raske tervisekahjustuse, vägistamise või lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase kuriteo.

Samas soovib justiitsministeerium muuta eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise korda nii, et eluaegse vangistuse vältel piisavalt pingutanud inimene saab võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli all.

Praegu vabaneb ligi 70 protsenti kurjategijatest vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada, mistõttu tahab ministeerium rakendada neile laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagada vanglas parem vabanemisettevalmistus.

Ühtlasi soovib ministeerium kasutada võimalust välismaalasest kurjategijale lisakaristusena väljasaatmise kohaldamist kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga.

Justiitsministeerium ootab oma ettepanekutele avalikku diskussiooni ning kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur on alati rõhutanud, et kuriteo toimepannud inimesele määratud karistus peab olema konkreetsest teost lähtuv, mõjus ning just sellele inimesele kohane.

"See peab kannatanutele ja õiguskuulekatele inimestele näitama riigi suhtumist ning tagama õigusrahu, mis kuriteo toimepanemise tagajärjel on kõikuma löönud. Korduvalt kuritegude toimepanemine näitab, et esmane karistus ei ole mõjunud või selle mõju on kadunud," märkis Perling.

Tema sõnul peab prokuratuuri reaktsioon korduvkuritegudele olema vältimatu, jõuline ja võimalikult kiire. "Just alkoholi- ja narkosõltuvus on sageli need, mis tingivad korduvkuritegude toimepanemise ja kriminaalkaristuse kõrval on oluline tagada meetmed, mis minimaliseeriks korduvkuritegude toimepanemise riske, olgu selleks riigi laiem kontroll kriminaalhoolduse all olevate inimeste suhtes, karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamine või sotsiaalprogrammid võõrutusest või vägivallast vabanemiseks," ütles Perling.

Ginter: kohtutel peaks olema suurem kaalutlusõigus

Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et võrreldes arenenud riikidega on Eestis kahtlemata palju vange, aga siiani pole ühiskonnad leidnud eluagsest vanglakaristusest paremaid vahendeid, kui tegemist on korduvate raskete kuritegudega.

Ginteri hinnangul peaks kohtutel siiski teatud juhtudel olema suurem kaalutlusõigus.

"Mida kergema kuriteo juurde jõuda, seda rohkem on probleemi, et kui panna mingisugune kohustuslik miinimum, siis see võib kohtunike käest võtta liiga palju otsustusruumi ära," ütles Ginter.

Samas soovib justiitsministeerium muuta eluaegsest vangistusest vabastamise korda nii, et eluaegse vangistuse vältel piisavalt pingutanud inimene saab võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli all. Sel juhul küsitakse kindlasti ka ohvri või tema lähedaste arvamust.

Vanglas antav abi ühiskonnas õiguskuulukalt hakkamasaamiseks kindlasti suureneb, lubab Reinsalu. Jõudumööda juba kohaldatakse täna tutvustatud meedet, kus kolmandatest riikidest pärit kurjategijaid saadetakse karistust kandma kodumaale.

Tulevikus peaks kodumaal karistuse kandmise soovitus käima kohtus juba automaatselt ja kui kohtualune sellega nõustub, siis vähendatakse ka karistust. Kui paljud välismaalastest süüdimõistetud oleksid vabatahtlikult valmis Eesti tolmu jalgelt pühkima, on justiitsministeeriumi asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul täna keeruline öelda.

Toimetaja: Marek Kuul



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.