Justiitsministeerium tahab ohtlikele korduvkurjategijatele eluaegset vangistust ({{commentsTotal}})

{{1476268386000 | amCalendar}}

Justiitsministeerium tahab võimalust mõista edaspidi ohtlikele kalduvuskurjategijatele kohustuslikus korras eluaegset vangistust.

Ministeerium tahab kehtestada kohustusliku eluaegse vangistuse vähemalt teist korda tapmises süüdimõistmise korral ja samuti raske tervisekahjustuse, vägistamise või lapsevastase seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo eest juhul, kui süüdimõistetu on varem pannud toime mõne sarnase kuriteo.

Samas soovib justiitsministeerium muuta eluaegsest vangistusest käitumiskontrolli alla vabastamise korda nii, et eluaegse vangistuse vältel piisavalt pingutanud inimene saab võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli all.

Praegu vabaneb ligi 70 protsenti kurjategijatest vanglast ilma igasuguse järelevalve või toeta, paljudel puudub elu- ja töökoht ning oskused iseseisvalt ja õiguskuulekalt hakkama saada, mistõttu tahab ministeerium rakendada neile laialdasemalt käitumiskontrolli ja tagada vanglas parem vabanemisettevalmistus.

Ühtlasi soovib ministeerium kasutada võimalust välismaalasest kurjategijale lisakaristusena väljasaatmise kohaldamist kooskõlas Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga.

Justiitsministeerium ootab oma ettepanekutele avalikku diskussiooni ning kogub nende osas arvamusi enne eelnõu väljatöötamiskavatsuseni jõudmist.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur on alati rõhutanud, et kuriteo toimepannud inimesele määratud karistus peab olema konkreetsest teost lähtuv, mõjus ning just sellele inimesele kohane.

"See peab kannatanutele ja õiguskuulekatele inimestele näitama riigi suhtumist ning tagama õigusrahu, mis kuriteo toimepanemise tagajärjel on kõikuma löönud. Korduvalt kuritegude toimepanemine näitab, et esmane karistus ei ole mõjunud või selle mõju on kadunud," märkis Perling.

Tema sõnul peab prokuratuuri reaktsioon korduvkuritegudele olema vältimatu, jõuline ja võimalikult kiire. "Just alkoholi- ja narkosõltuvus on sageli need, mis tingivad korduvkuritegude toimepanemise ja kriminaalkaristuse kõrval on oluline tagada meetmed, mis minimaliseeriks korduvkuritegude toimepanemise riske, olgu selleks riigi laiem kontroll kriminaalhoolduse all olevate inimeste suhtes, karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamine või sotsiaalprogrammid võõrutusest või vägivallast vabanemiseks," ütles Perling.

Ginter: kohtutel peaks olema suurem kaalutlusõigus

Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütles "Aktuaalsele kaamerale", et võrreldes arenenud riikidega on Eestis kahtlemata palju vange, aga siiani pole ühiskonnad leidnud eluagsest vanglakaristusest paremaid vahendeid, kui tegemist on korduvate raskete kuritegudega.

Ginteri hinnangul peaks kohtutel siiski teatud juhtudel olema suurem kaalutlusõigus.

"Mida kergema kuriteo juurde jõuda, seda rohkem on probleemi, et kui panna mingisugune kohustuslik miinimum, siis see võib kohtunike käest võtta liiga palju otsustusruumi ära," ütles Ginter.

Samas soovib justiitsministeerium muuta eluaegsest vangistusest vabastamise korda nii, et eluaegse vangistuse vältel piisavalt pingutanud inimene saab võimaluse asuda 20-aastase vangistuse järel avavanglasse ja 25-aastase vangistuse järel vabaneda elektroonilise valvega käitumiskontrolli all. Sel juhul küsitakse kindlasti ka ohvri või tema lähedaste arvamust.

Vanglas antav abi ühiskonnas õiguskuulukalt hakkamasaamiseks kindlasti suureneb, lubab Reinsalu. Jõudumööda juba kohaldatakse täna tutvustatud meedet, kus kolmandatest riikidest pärit kurjategijaid saadetakse karistust kandma kodumaale.

Tulevikus peaks kodumaal karistuse kandmise soovitus käima kohtus juba automaatselt ja kui kohtualune sellega nõustub, siis vähendatakse ka karistust. Kui paljud välismaalastest süüdimõistetud oleksid vabatahtlikult valmis Eesti tolmu jalgelt pühkima, on justiitsministeeriumi asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri hinnangul täna keeruline öelda.

Toimetaja: Marek Kuul



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: