Parts: riigil tuleb millegi saavutamiseks ka riske võtta ({{commentsTotal}})

Valitsuse poolt Euroopa kontrollikoja Eesti esindajaks nimetatud Juhan Parts ütles kunagi majandusministrina tehtud otsuste kohta, et alati ei õnnestu elus kõik, kuid riske tuleb võtta ja vahel tuleb seda teha ka riigil, et midagi saavutada.

Parts nimetas "Pealtnägijale" antud intervjuus teda avalikkuses saatnud kriitikat inforünnakuks.

"Tänapäeva meedias käivad asjad nii, et kui sa kümme korda kordad valet, võib see muutuda laiadele massidele tõeks," sõnas ta ja soovitas mõelda, mis on tema suhtes teravalt sõna võtvate ettevõtjate ühine nimetaja.

"Paljuski vaidlused, eriti majandusministri ajast, on päädinud sellega, kus tegelt maksumaksjate huvide kaitse ja spetsiifilise konkreetse ettevõtte ärihuvi on vastuolus. See on loomulik seis, aga me oleme sisenenud aega, kus ka riik peab sellisel kujul end kehtestama. Olgu need parvlaevad, elektrijaam, oranžid "porgandid" (viide Elroni rongidele - toim) - kõik see on üks rivi," ütles Parts.

Kommenteerides investeeringut Auvere elektrijaama, ütles Parts, et peab seda senini heaks asjaks, sest Narvas olevat vanarauda tuli hakata uute tootmisvõimsustega asendama. Märkusele, et seda investeeringut kritiseeris ka Eesti Energia ise, vastas kunagine majandusminister, et energiaettevõtte endisi ega uusi juhte ei tasu mingite kuldsuudena võtta.

"Me räägime investeeringust vähemalt 40 aastaks. Ma küsin vastu, kas kuue aasta jooksul on tekkinud mingi idee, mis see alternatiiv on - tuulikud või? Sada protsenti tuulikuid? Päiksepaneelid? Kas te teate, kui palju see maksab?," küsis Parts.

Ka riigikontrolli kriitikat pidas ta alusetuks.

"See on täielik jama, numbrite väänamine. Kui te vaatasite isegi selle aasta jaanuari, siis ausalt öeldes me saame oma elektritarbimise selles piironnas, mitte ainult Eestis, vaid ka kõikjal, mis ümber on, 1960ndatel hruštšovkade ajal ehitatud kateldest. Ükski raud ei pea vastu üle 40-50 aasta, see on ime, et meil Narvas need jaamad töötavad, suur osa neist," ütles ta.

Parts leiab, et tegu oli absoluutselt vajaliku riikliku investeeringuga järgmiseks kolmeks põlvkonnaks ja vastupidine jutt on rahvale valetamine, mille taga on eelkõige mõned ärimehed, kes jäävad oma turuosast ilma.

Rääkides Estonian Airist, ütles Parts, et lennuettevõtte pankroti ajal oli tema telefon punane ettevõtjate kõnedest, kelle kinnitusel tuli firma päästa. Samas pidas ta võimalikuks, et Euroopa Komisjoniga dialoogis oleks võib-olla õnnestunud saavutada positiivne riigiabi otsus.

Parvlaevade probleeme kommenteeris endine minister sõnadega, et tema algne plaan oli hea, teostus aga rikuti ära pärast tema ametist lahkumist. Siiski usub ta, et kevadeks on parvlaevadega kõik korras.

Kui mingite teemade puhul öeldakse, et kommunikatsioon võiks parem olla, peab Parts seda rumaluseks.

"Me peame saama aru, et elus alati kõik ei õnnestu. Tuleb võtta ka riske, vahel peab ka riik võtma riske, et saada mingeid asju, ja mingid asjad ei pruugi õnnestuda," nentis ta.

Vaata "Pealtnägija" täispikka videot Juhan Partsiga juuresolevast videost.

Toimetaja: Karin Koppel



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: