Fotod ja video: kaitsevägi esitles Tapal uut soomusvõimet ({{commentsTotal}})

{{1476289125000 | amCalendar}}

Kaitseväe 1. jalaväebrigaad tutvustas kolmapäeval Tapal riigikaitse arengukava alusel Hollandist hangitud jalaväe lahingumasinaid CV9035.

Kaitseväelased tutvustasid eelmisel nädalal Eestisse saabunud jalaväe lahingumasinate tehnilisi lahendusi ning ja võimet maastikul takistusi ületada.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 on toodetud Rootsis BA Systems Hägglunds AB poolt. Masinatel on 600 kilovatine Scania V8 diiselmootor ja relvastuseks 35 millimeetrine kahur Bushmaster III, mille efektiivne laskeulatus on 4 km ja kiirus 200 lasku minutis, samuti 7,62 mm kuulipilduja ning 10 kild- ja suitsugranaadi laskeseadet.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on soomusmanöövrivõime loomist ettevalmistatud aastaid. Arvesse on võetud sõjaline ohupilt, sõjamängude tulemused, võimelüngad, Eesti maastiku iseärasused, olemasolev relvastus, teiste suurte hangete maht ja ajaraam," rääkis ta.

Eelmisel nädalal saabus Eestisse esimese partii Hollandist hangitud soomustehnikat, mille hulka kuulus 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ja üks Leopard 1 baasil ehitatud naastetank. Saabunud soomustehnika paikneb alaliselt 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus, kus soomuskooli Hollandis ja Soomes õppinud instruktorid alustavad oktoobris mehaanikute ning jaanuaris meeskonnaliikmete väljaõpet.

Kaitsevägi relvastab jalaväe lahingumasinatega CV9035 elukutselistest sõduritest koosneva Scoutspataljoni, mis tähendab, et Scoutspataljon muutub motoriseeritud üksusest mehhaniseeritud üksuseks ning selle käigus vahetab CV 9035 välja praegu kasutusel olevad SISU XA-188 ratassoomukid.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti 44 kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV9035EE ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Lisaks on Eesti sõlminud lepingu 37 CV90 platvormil valmistatud toetussoomuki soetamiseks, millest enamiku on 1. jalaväebrigaad juba kätte saanud.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: