Mihkelson: Venemaa käitumine on Lääne liidrite närvide proov ({{commentsTotal}})

Venemaa käitumine Süürias paneb proovile lääneriikide liidrite närvid, ütles Isamaa ja Res Publica Liidu liige, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liige, kaitseminister Hannes Hanso rääkis ETV saates "Foorum", et Venemaa käitumine ei vii teda tavaliselt edasi.

"See, mis tundub Venemaa mõistes kaval käik, on tegelikult vastuproduktiivne. Kui vaatame suuremat pilti, siis mida Venemaa on saavutanud oma jõupositsioonilt ja agressiivse rääkimisega? Kõigepealt, Gruusiast on ilmselgelt tehtud riik, kes kuidagi ei saa enam enam SRÜ, Venemaa ja Euraasia liidu rüppe naasta. Ukraina kaitsemnister käis eelmisel nädalal siin ja ma kinnitan, et riik, mida oleme kümne aasta jooksul üsna lähedaselt näinud, on täna muutumas reaalselt lääneriigiks, sest alternatiive pole. Terve Euroopa, NATO tõstab kaitsekulutusi, Soome ja Rootsi on muutunud de facto NATO liitlasteks," loetles Hanso.

Tema hinnangul on Venemaa muutunud rahvusvahelises kogukonnas üha enam võõrkehaks. "Ma ei tahaks veel öelda paariaks, aga kui vaatame, kes on täna Venemaa sõbrad, siis neid jääb järele üha vähem ja neid nimesid üles lugedes väga uhke ei saa olla. Igakord tulistatakse ennast jalga, ma ei tea küll miks," lisas ta.

Süüriaga üritas Venemaa Hanso hinnangul ennast rahvusvaheliste suhete laua taha pommitada, tõmmata tähelepanu eemale Ukraina okupeerimiselt ja rahvusvaheliselt kogukonnalt midagi välja pressida.

"See pole õnnestunud. Ma arvan, et Venemaa on jännis, kuna ei suutnud ilmselt hinnata adekvaatselt olukorda, mis Krimmi okupeerimisele järgneb. Selles mõttes mingit kiiret võidukat lahendust ma kuskilt Süürias Venemaale ei näe. Ma arvan, et ta mässib ennast üha rohkem kohalikesse probleemidesse sisse. Me teame, kuidas see Venemaad kurnab. See ei vii Venemaad edasi ja küllap see jõuab ükskord Venemaal ka poliitilisele tasandile," rääkis minister.

Keskerakondlasest riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Karilaid märkis, et tema hinnangul on NATO-s väärtuskonflikt. "On olemas veel hullemate maneeridega riigipea kui Vladimir Putin - see on (Recep Tayyip - toim.) Erdogan. Mida Türgi praegu teeb oma meediasüsteemiga, opositsiooni mahasurumisega, inimeste vangistamisega, selles me pigistame silma kinni ja see on silmakirjalik," ütles ta.

Marko Mihkelsoni sõnul pole praegu Süürias põhiküsimus selles, mis toimub Aleppo idaosas, mida Venemaa on viimastel päevadel ägedalt pommitanud, vaid see, et Venemaa käitumine paneb proovile Lääne liidrite närve.

"Loomulikult olulisim küsimus, mida peame endale teadustama, on see, et Venemaa kindlasti testib, mitte nüüd USA lahkuvat administratsiooni, Barack Obamat, et võib-olla näidata, et Obama kukkus läbi, et ta ei suutnud tagada rahu Süürias ja et suhted Venemaaga on viimase 30 aasta kõige kehvemas seisus, aga pigem on küsimus järgmises presidendis," rääkis Mihkelson.

"Kui vaatame ka Vladimir Žirinovski väljaütlemisi, siis need viitavad, et ükskõik kumb võidab - Trump või Clinton - Venemaa jätkab eskaleerimist USA suunas. Ei maksa arvata, et Trumpiga tekib tõeline sõprus," lisas ta.

Mihkelsoni sõnul on väga olulised lähinädalad ja -kuud. "Konstitutsioonireferendum Itaalias, presidendivalimised Prantsusmaal - ärme unusta, et Venemaa on otseselt sekkunud Prantsusmaa sisepoliitikasse, toetades rahaliselt Marine Le Peni Rahvarinnet -, Saksamaa valimised järgmise aasta sügisel. Nii et tegelikult me näeme hajutatult terve aasta peale turbulentset perioodi lääneriikide hulgas," selgitas ta.

Mihkelson nõustus Hansoga, et Venemaa on oma käitumisega, püüdega lõhkuda pärast Berliini müüri langemist kehtestatud julgeolekuarhitektuuri, saavutanud vastupidise.

"See, mida nägime NATO tippkohtumisel Varssavis, kus ka need riigid, kes on ajalooliselt olnud lähemal Venemaa poole vaatamises, olid erakordselt ühtsed ja mõistvad ohtude kontekstis, mis meid siin igapäevaselt muretsema panevad," sõnas Mihkelson.

Reformierakondlasest riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots rääkis saates, et Venemaa tähtsaim eesmärk Süürias on jätta president Bashar al-Assad võimule.

"Praegu on kõige tähtsam jätta Assad ellu, jätta ta võimu juurde - see on esimene ja kõige tähtsam eesmärk Venemaa jaoks. /.../ Venemaa eesmärk on hoida Assad võimul, sellega kontrollida mingil määral Lähis-Ida ja selle kaudu ka võib-olla survestada USA-d. Moskva on tahtnud kangesti, et USA võtaks ette maismaaoperatsiooni Süürias, kuid Obama ütles paar kuud tagasi, et tema ametiajal seda ei juhtu. Nii et see kukkus ära," rääkis Laaneots.

"Teine eesmärk oli saada n-ö võrdväärseks partneriks rahvusvahelisel tasandil pärast Ukraina sündmusi ja sanktsioone. No ei tule hästi välja see asi. Venemaa ei tea ilmselt ise ka praegu, kui kauaks ta peab Süüriasse jääma, sest see on tema au ja võib-olla positsiooni küsimus praegu, et ta ei saa sealt kuidagi ära tulla," rääkis Laaneots.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: