Töörühm hakkab Eestit ette valmistama isesõitvate autode tulekuks ({{commentsTotal}})

{{1476344288000 | amCalendar}}

Riigikantselei juurde luuakse isejuhtivate sõidukite töörühm, mis hakkab välja töötama stsenaariumeid ja ettepanekuid juhuks kui Eesti teedele ja tänavatele tulevad isesõitvad autod.

Peagi loodava ekspertrühma ülesandeks on välja töötada ettepanekud Eesti seadusandluse kohandamiseks ja vajaliku järelevalve korraldamiseks, et muuta võimalikuks isejuhtivate sõidukite kasutamine Eesti teedel ja tänavatel, selgub kantselei dokumendist.

Lisaks tuleb töörühmal analüüsida seda, kuidas arendada Eestis välja rahvusvahelistele ettevõtetele atraktiivne isejuhtivate sõidukite testkeskkond. Samuti hakatakse analüüsima, kas isejuhtivad sõidukid saavad hakata ka ühistranspordi teenuseid pakkuma.

Ekspertrühm koosneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, maanteeameti, politse- ja piirivalveameti, riigi infosüsteemi ameti, EAS-i, Tallinna linnavalitsuse, Tallinna ja Tartu ülikoolide, Eesti liikluskindlustuse fondi, Eesti linnade liidu ja autode müügi- ja teenindusettevõtete eesti liidu esindajatest.

Oma tegevuse tulemuste põhjal koostab ekspertrühm isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtmise ettepanekutega koondraporti, sealhulgas tegevuskava ja teavitustegevuste plaani ettepanekud, mida tutvustatakse ja kiidetakse heaks ministeeriumide kantslerite nõupidamisel.

Peaminister Taavi Rõivas on varem öelnud, et Eestis võiks kaaluda isesõitvate autode testimist. "Miks mitte ei võiks ka Eestis selliseid tehnoloogiaid testida," ütles Rõivas mullu juulis sotsiaalmeedias.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul võivad isejuhtivad sõidukid ilmuda Eesti teedele üsna pea.

"Kui teeomanikuga kokkuleppel, siis, ma arvan, juba mitte väga kauge aja pärast, pigem 2017. aasta teises pooles. Paljud on ka linnas juba näinud, näiteks pakiroboteid /.../. Need juba käivad ja kaardistavad teid ja tänavaid. /.../ Teatavad omadused on autodel tänagi olemas - on olemas autod, mis suudavad hoida sõidurada, ise pidurdada või parkida," rääkis Michal "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: