Talvik tahab riigikogu uurimiskomisjonile sunni kasutamise õigust ({{commentsTotal}})

Tallinna Sadama uurimiskomisjon lõpparuannet tutvustamas.
Tallinna Sadama uurimiskomisjon lõpparuannet tutvustamas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul tõestas Tallinna Sadama uurimiskomisjoni kogemus, et komisjon vajab tõhusa parlamentaarse kontrolli teostamiseks sundtoomise ja sunniraha kasutamise õigust, mille tarvis esitas erakond ka vastava seaduseelnõu.

"Riigikogu uurimiskomisjonid on väga olulised demokraatliku kontrolli seisukohalt. Kui kohus selgitab välja tõde ja kohaldab õigust, siis uurimine riigikogus annab poliitilise hinnangu ning läbivalgustab juhtumit," ütles Talvik.

"Kahjuks lubab kehtiv kord uurimiskomisjoni lihtsalt ignoreerida, jätta ülbelt kohale ilmumata. Eelnõuga soovime anda komisjonile õigust määrata selle töö takistajatele kuni 8000-eurone sundraha. Korduva põhjuseta kohale ilmumise korral peaks rakendama sundtoomist kohtu loal,“ märkis ta.

Talvik tõi välja, et uurimiskomisjon tähtsus Eesti demokraatias peaks tõusma ning ta näeb selle nõrkuses kogu parlamentarismi nõrkuse osana. "Otsemandaadita valitsusel on märksa tugevam hoovastik kui rahvaesindusel, kahjuks,“ ütles ta.

"Kodanikel on õigus teada, kes ja mida nende raha ja varadega teeb. Kui Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumi peategelased Kiil ja Kaljurand ignoreerisid komisjoni tööd, siis tekkis küsimus: miks rahvaesinduse poolset uurimist võib pikalt saata? Sama lugu juhtus Aleksandr Matiga VEB fondi uurimisel. Kui avalik huvi on nõnda suur, siis seotud isikuid peab vajadusel sundtoimetama komisjoni ette,“ rääkis Talvik.

Riigikogu Tallinna Sadama erikomisjoni lõppraporti kõige olulisem järeldus see, et Eestis eksisteerib Tallinna Sadama juhtumi näitel poliitiline korruptsioon.

Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks AS-is Tallinna Sadam moodustati mullu oktoobris. Uurimiskomisjoni eesmärk on välja selgitada, millised olid Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.

Allikas: BNS,



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: