Briti välisminister: tuleb kaaluda ka võimalusi, kuidas Süürias sõjaliselt sekkuda ({{commentsTotal}})

Briti välisminister Boris Johnson.
Briti välisminister Boris Johnson. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suurbritannia välisministri Boris Johnsoni sõnul tuleb arvestada ka võimalusega, et Ühendkuningriigil tuleb Süüria konflikti sõjaliselt sekkuda. Samas rõhutas minister, et selline samm saab olla võimalik vaid juhul, kui seda tehakse rahvusvahelises koalitsioonis koos Ameerika Ühendriikidega.

Samuti märkis Johnson, et tõenäoliselt poleks selline sõjaline operatsioon lühiajaline, vahendas Reuters.

"Praegu oleks õige, kui me kaaluksime taas rohkem kineetilisi võimalusi, sõjalisi võimalusi. Kuid me peame olema realistlikud, kui me kaalume, kas need sammud töötavad ja mida me oleme võimelised teoks tegema," rääkis välisminister Briti rahvasaadikutele.

"Me ei saa teha midagi ilma koalitsioonita, ilma, et me teeksime seda koos ameeriklastega. Ma arvan, et me oleme sellest hetkest veel kaugel, kuid see ei tähenda, et arutamist ei oleks, sest tõsi on see, et seda arutatakse," jätkas ta.

Samuti tõi Johnson ühe võimalusena välja selle, et president Bashar al-Assadi režiimiga seotud oluliste isikute vastu rakendataks tõhusamaid sanktsioone. 

Venemaa asjus ütles Johnson, et hetkel polevat "täielikult õige" rääkida "uuest külmast sõjast", sest kaasaegne Venemaa ei kujuta sellist globaalset ohtu nagu omal ajal Nõukogude Liit.

"Ta (Venemaa - Toim.) tebb palju, palju hirmsaid asju... kuid ma ei usu tänast Venemaad saaks võrrelda Nõukogude Liiduga, mida ma mäletan lapsepõlvest. Ma ei arva et ta oleks selline oht maailma stabiilsusele nagu kunagine Nõukogude Liit," arutles ta.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: