EL-i siseministrid arutavad Aafrika riikidega migratsioonilepete sõlmimist ({{commentsTotal}})

Vahemerelt päästetud migrandid Palermo sadamas.
Vahemerelt päästetud migrandid Palermo sadamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Liidu siseministrid kogunevad neljapäeval Luxembourg'is, et arutada muuhulgas seda, kuidas saada kontrolli alla Aafrika põhjaosast Itaaliasse suunduv migratsioonikoridor. Üheks lahendusena nähakse üha rohkem Aafrika riikidega migratsioonilepete sõlmimist.

Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex juht Fabrice Leggeri ütles kolmapäeval Brüsselis, et hetkel on Aafrikast üle Vahemere saabuvad paadimigrandid EL-i kõige suuremaks väljakutseks, vahendas EUobserver.

"Mitteregulaarset migratsiooni arvestades on Itaalia praegu liikmesriik number üks," nentis ta.

Käesoleva aasta jooksul on üle Vahemere Itaaliasse saabunud umbes 144 000 migranti. Ohtliku merereisi käigus on surma saanud rohkem kui 3600 inimest.

Kogu eelnenud aasta jooksul kasutas sama marsruuti 154 000 inimest.

Ühe kõrge Euroopa Liidu ametnikust allika sõnul tahaks Euroopa Liit sõlmida kodanike tagasi võtmist sisaldavad migratsioonilepingud näiteks Etioopia, Mali, Nigeri, Nigeeria ja Senegaliga. Nende riikide puhul loodetakse lepped sõlmida juba enne käesoleva aasta lõppu.

Euroopa Liidu välisministrid hakkavad eelpool mainitud teemat arutama järgmisel nädalal.

Saksamaa on selliste lepingute sõlmimist kaalunud juba varem ning sellega on seotud ka Bundestagi poolt heaks kiidetud otsus, mille kohaselt on Maroko, Alžeeria ja Tuneesia turvalised päritoluriigid. Käesoleval nädalal on Aafrika ringreisil aga Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Samas ei pruugi selliste lepete sõlmimine sujuda probleemideta, isegi juhul, kui valmisolek on olemas nii EL-i kui ka Aafrika riigi poolt.

Näiteks võib tuua kaks aastat tagasi algatatud nn Hartumi protsessi, mida kirjeldati kui "poliitilist dialoogi" Euroopa Liidu riikide ja selliste Aafrika riikide nagu Djibouti, Egiptus, Eritrea, Etioopia, Keenia, Somaalia, Lõuna-Sudaan, Sudaan ja Tuneesia vahel.

Koostöövormi üheks oluliseks elemendiks oli ka migratsiooni kontrolli alla saamine ja piirivalve toetamine. Paraku tabas Euroopa Liitu inimõiguslaste terav kriitika, sest osa nendest riikidest - näiteks Sudaan või Eritrea - on inimõiguste järgimise poolest väga halvas nimekirjas.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: