Rahastuseta jäetud filmitegijad kaotasid kohuprotsessi EFI-i vastu ({{commentsTotal}})

Peeter Rebane
Peeter Rebane Autor/allikas: ERR

Eesti vabariigi 100. sünniaastapäevaks korraldatud mängufilmikonkursil rahastuseta jäetud filmitegijad ei saanud Tallinna halduskohtult Eesti Filmi Instituudi SA (EFI)vastu õigust.

Halduskohus jättis läbi vaatamata nõuded, milles OÜ Factory palus tühistada EV100 filmikonkursi žürii otsused ning EFI otsused, millega määrati EV100 audiovisuaalteoste toetusprogrammi raames OÜ Allfilm projektidele "Tõde ja õigus" ja "Võta või jäta" stsenaariumi- ja arendustoetus. Muus osas jäi OÜ Factory kaebus rahuldamata, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.

Konkurss kuulutati välja Eesti vabariigi 100. aastapäevaks valmivate filmide leidmiseks, kuhu OÜ Factory esitas 2013. aastal projekti "Purjetamine vabadusse".

Konkurss toimus kolmes etapis, millest Factory projekt osutus valituks nii konkursi esimeses kui ka teises etapis, kuid kolmandas ehk lõppvoorus jäi projekt žürii toetuseta.

Factory esitas EFI-le vaide konkursi hindamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks ja taotles uue žürii kokkukutsumist ja uut hindamist, kuid seda ei korraldatud.

Seepeale lubas EFI Factory filmiprojekti osalema tootmistoetuste taotluste vooru, kuid ka seal oli Factory edutu.

Kohtu hinnangul ei omanud žürii otsus antud juhul kolmandas etapis tähtsust Factoryle tootmistoetuse määramisel, kuna teda lubati tootmistoetuste vooru osalema vaatamata žürii mittetoetavale seisukohale ning kohtus ei leidnud tõendamist ausa menetluse põhimõtte rikkumine, märkis Vilu.

"Kohus leidis, et Factory kaebeõigus saab piirduda selle kontrollimisega, kas tema filmiprojekti hinnati ausa menetluse põhimõtteid järgides. Factoryl ei ole kaebeõigust selleks, et veenduda, kas kõik konkursil osalenud filmid jõudsid lõppvooru põhjendatult. Seega puudub kaebajal ilmselgelt subjektiivne õigus nõuda žürii kahe esimese hindamisetapi tulemuste tühistamist või nende õigusvastasuse tuvastamist ning ning Factoryl puudus ka kaebeõigus tuvastada žürii otsuste õiguspärasust neis voorudes, kus tema film edukaks osutus," tõdes kohus.

Kuigi Factory palus tuvastada EV100 filmižürii teise vooru ja kolmanda vooru otsuse tühisuse žürii pädevuse puudumise tõttu, siis jäi kohtule arusaamatuks, millist olukorda Factory oma nõudega soovib saavutada.

"Juhul, kui kohus rahuldaks kaebaja nõude formuleeritud kujul, tooks see endaga kaasa žürii otsuste tühistamise kõigi EV100 konkursil osalenud filmide suhtes, sealhulgas kaebaja filmi suhtes ning vajaduse maksta tagasi juba väljamakstud toetused, kuna langeks ära toetuse väljamaksmise eeldus ehk konkursi läbimine. Sellise nõude esitamiseks puudub Factoryl aga kaebeõigus," leidis kohus.

Kohtu hinnangul ei ole žürii konkursi esimeses etapis rikkunud ka anonüümsuse põhimõtet. "Konkursi läbiviimisel oli tagatud, et esitatud filmiideed ei olnud seostatud konkreetsete autoritega. Seda, et žürii liikmeid filmiidee taga seisvaid autoreid ühelgi juhul ära ei tunne, ei ole võimalik tagada. Mõnest filmiideest ja selle autorist teadlik olemine ei tähenda aga ilmtingimata selliste projektide eelistamist," kinnitas kohus.

Halduskohtu otsuse saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus hiljemalt 11. novembril.

"Purjetamine vabadusse" idee autorid on Meelis Niinepuu ja Marko Matvere ning režissöör Peeter Rebane. Filmi aluseks on spordiajaloolase, viiuldaja, kirjaniku ja ajakirjaniku Voldemar Veedami lugu eestlastest paadipõgenikest.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: