ÜRO uueks peasekretäriks nimetati Antonio Guterres ({{commentsTotal}})

{{1476369413000 | amCalendar}}
ÜRO järgmine peasekretär Antonio Guterres.
ÜRO järgmine peasekretär Antonio Guterres. Autor/allikas: Rafael Marchante/Reuters/Scanpix

ÜRO Peaassamblee nimetas endise Portugali peaministri Antonio Guterresi organisatsiooni uueks peasekretäriks.

ÜRO üheksanda peasekretäri viie aasta pikkune ametiaeg algab 1. jaanuaril 2017, vahendas Reuters.

67-aastane Guterres asub ametisse 72-aastase lõunakorealase Ban Ki-mooni asemel.

Ban lahkub ametist käesoleva aasta lõpus, olles olnud peasekretär kaks ametiaega.

Guterres oli Portugali peaminister aastatel 1995 kuni 2002. Vahemikus 2005 kuni 2015 oli ta ÜRO pagulasvolinik.

President Kersti Kaljulaid õnnitles Guterrest ÜRO peasekretäriks saamise puhul. "Soovin Teile edu uues väljakutses juhtida ÜRO-d sellisel otsustaval ajal. ÜRO on esmakordselt valinud peasekretäri avatud ja liikmesriike kaasaval viisil. Olen kindel, et maailmaorganisatsiooni töö on Teie juhtimisel läbipaistev, usaldusväärne ja hästi toimiv," kirjutas Kaljulaid õnnitluskirjas.

Guterres kutsus ületama erimeelsusi Süüria sõja lõpetamise teemal

Guterres ütles neljapäeval, et on aeg ületada erimeelsused Süüria sõja lõpetamise teemal. "Millised erimeelsused praegu ka ei eksisteeriks, on tähtsam ühineda," ütles Guterres kõnes ÜRO peaassambleele "On viimane aeg võidelda rahu eest."

"Näha Süüria rahvast nii palju kannatamas, murrab mu südame," ütles Guterres, lisades, et ta on Süüria poolt.

ÜRO järgmise peasekretäri sõnul kohtuvad nädalavahetusel Süüria olukorraga seotud osapooled eesmärgiga rahuprotsessiga edasi liikuda.

"Saan vaid loota, et neid saadab edu, sest meie kõigi moraalne kohus on peatada süüria rahva kannatused," sõnas Guterres.

Ta kutsus seisma vastu terroristidele ja populistidele, kes "tugevdavad üksteist oma äärmusluses".

"Me peame tagama, et suudame purustada liidud ühelt poolt kõigi nende terrorirühmituste ja vägivaldsete äärmuslaste ning teiselt poolt populismi ja võõraviha väljenduste vahel," ütles Portugali ekspeaminister.

Mõlemaga tuleb tema sõnul otsustavalt võidelda.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: