Raport: Venemaa püüab majanduse kaudu mõjutada Ida-Euroopa riikide poliitikat ({{commentsTotal}})

Värske USA ja Bulgaaria mõttekodade raport näitab, kuidas Venemaa püüab majanduslikke hoobasid kasutades mõjutada Ida-Euroopa riikide poliitilisi arenguid.

Washingtonis rahvusvaheliste ja strateegiliste uuringute keskuses (CSIS) tutvustatud raport kirjeldab, kuidas viimase kümne aasta jooksul on viies Kesk- ja Ida-Euroopa riigis Venemaa majanduslik mõju omakorda hakanud mõjutama poliitilisi otsuseid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me leidsime, et kui Venemaa majanduslik mõju riigis hakkas kasvama, muutis see näiteks seda, kuidas meediamaastik toimis või pangandussektor või energiasektor muutus kinnisemaks. Niimoodi tekitas see ringkaitse, mis omakorda suurendas nii majanduslikku jalajälge, aga seejärel ka poliitilist mõju, toetades näiteks erakondi ja indiviide, kes toetasid Venemaa seisukohti," selgitas CSIS-e Euroopa suuna direktor Heather Conley.

Ungarit, Bulgaariat, Serbiat, Slovakkiat ja Lätit uurinud raporti autorite sõnul on NATO-l ja Euroopa Liidul vaja pöörata Venemaa majanduslikule mõjule eraldi tähelepanu.

Raporti esitlusel sõna võtnud USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade asekantsler Kathleen Kavalec nimetas, et Venemaa on hakanud avalikumalt agressiivset välispoliitikat ajama.

"Venemaa agressioon Ukrainas on kõige väljapaistvam demonstratsioon sellest, et Moskva on valmis rahvusvahelisi reegleid rikkuma. Aga samal ajal kui Ukraina on unikaalne nähtus, näeme me koordineeritud ja agressiivseid tegevusi Venemaa poolt ka mujal Euroopas ja Ameerika Ühendriikides," ütles ta.

Kavaleci sõnul on aga oluline ära märkida, et Venemaa-poolne survestamine eri riikides võib aga mõjuda nende eesmärkidele vastupidiselt.

"Ma arvan, et kuna mõned nendest käikudest on niivõrd jultunud, tekitavad nad iseenesest vastureaktsioone," märkis Kavalec.

Raporti autorid on näiteks välja toonud, et uuritud riikides oli just Läti üllatavalt hästi suutnud Venemaa mõjutustele vastu hakata, näiteks kas või korruptsiooniga võitlemisel, sest sealsed juhid teadvustasid neid riske.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: