Leht: Ilvesele soodsa otsuse tagant paistavad presidendi ja toonase EAS-i juhi head suhted ({{commentsTotal}})

{{1476415709000 | amCalendar}}
Maria Alajõe
Maria Alajõe Autor/allikas: ERR

2012. aasta märtsis tehtud president Toomas Hendrik Ilvese talu turismiarendustoetuse üksnes väikeses osas tagasinõudmise otsuse tagant paistavad presidendi ja toonase EAS-i juhi Maria Alajõe head suhted, kirjutab Eesti Päevaleht.

Praegune riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse liige täpselt 2012. aasta märtsi lõpuni, kui toonane juhatus langetas president Toomas Hendrik Ilvese abikaasale Evelin Ilvesele kuuluva OÜ Ermamaa toetuse tagasimaksmise määra.

Toona tegeles EAS-i juhatuses turismimeetmetega just Alajõe, kelle allkiri on ainsana ka 2012. aasta otsusel. Tema, president Ilvese ja Ärma taluga tegelemise vahel tuleb aga juba varasemast ajast esile mitu ühist joont. Näiteks 1998. aastal, kui Rahvaerakonna juhiks sai Toomas Hendrik Ilves, siis sai sama erakonna juhatuse liikmeks teiste seas Maria Alajõe.

 EAS-is tuli Alajõe 2012. aasta algul välja ettepanekuga, et presidendiprouale kuulunud Ermamaad võiks toetuse tagasimaksmisest säästa, kuigi asutus pole täitnud toetuse tingimusi. Selleks tahtis Alajõe ajalehe andmeil, et majandusministeerium võtaks seisukoha, kas nõude võiks katta riigisisestest vahenditest ehk maksumaksja rahast. Väidetavalt oleks see raha tulnud kunagisest Phare programmist üle jäänud toetusrahast.

Toona majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske kinnitas Eesti Päevalehele tollast olukorda meenutades, et toetusest räägiti, aga kuna sellistel meetmetel on omad reeglid, jäi see ära. "Mäletan hästi, et ka minister Juhan Parts ei toetanud erandite tegemist ja seega ka mingi soodsama otsuse tegemist presidendile,” viitas Priske.

Alajõe ütles ajalehele, et kuna on töötanud avaliku sektori ametites juba alates 1993. aastast, on ta Ilvesega kokku puutunud üksnes töö käigus. „Ma ei ole temaga isiklikult tuttav. Tõenäoliselt olen olnud kunagi Toomas Hendrik Ilvesega ühes erakonnas, kuid see asjaolu ei ole kuidagi seotud EAS-i poolt OÜ-le Ermamaa väljastatud toetusega,” ütles Alajõe.

Anonüümsust palunud allikas viitas ajalehele, et Ärma talu „õige” otsuse ja Alajõe riigikogu kantselei direktoriks saamisel vahel võib olla seos, „sest Alajõed suruti jõuliselt kantselei juhi kohale ja presidendiga oli ta teatavasti hea tuttav”. Kantselei juhi valivad riigikogu erakondade esindajad avaliku konkursiga.

EAS-i kommunikatsioonijuht Kadri Kütt kinnitas, et kui aastatel 2004–2006 jagatud toetustest said raha 48 ettevõtet, siis tagasinõudeid esitati neist neljale. Ermamaa oli neist aga ainus, kes ei pidanud raha täies mahus tagasi maksma.

EAS hoidis Ärma taluga seotud infot kinni

Viljandimaa ajaleht Sakala kirjutab, et EAS hoidis Ärma talu toetuse tagastamisotsuse kohta infot pea viis aastat kinni ja varjas seda ka vahetult enne Ilvese ametiaja lõppu.

Sakala küsis 8. septembril EAS-i peakontorisse läkitatud kirjas otsesõnu, kui palju raha peaks presidendi firma tagasi maksma, kui too loobub turismitalu pidamise kavast. Sihtasutuse brändijuht Elina Vilja vastas järelepärimisele nii: «Küsimus on spekuleeriv ning sellele saab vastata alles siis, kui kohustusi ei täideta.» Ometi teatas EAS-i juht Hanno Tomberg sel nädalal, et tagasinõude summa määrati kindlaks juba 2012. aasta algul. Seega oli septembrikuine väide vale.

Kui Sakala palus nüüd sihtasutusel teabe lahknevust kommenteerida, nentis kommunikatsioonijuht Kadri Kütt, et varem ei saanud EAS infot avaldada, sest polnud teada, kas president jätkab turismitalu kasutamist või mitte.



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: