Uus riigikaitse arengukava näeb ette ajateenijate hulga hüppelist kasvu ({{commentsTotal}})

Kaitseväe 1. jalaväebrigaad tutvustas jalaväe lahingumasinaid CV9035.
Kaitseväe 1. jalaväebrigaad tutvustas jalaväe lahingumasinaid CV9035. Autor/allikas: Hannes Ivask/Kaitsevägi

Uus riigikaitse arengukava näeb ette, et riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka, kirjutab Postimees.

Kui viimased neli aastat on riik igal aastal kutsunud ajateenistusse vähemalt 3200 noort, siis riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 näeb ette, et järgmise kümnendi jooksul tõuseb uueks aastaseks alampiiriks 4000 ajateenijat.

Kasvatamaks ajateenijate arvu näeb arengukava ette mitmeid uusi lahendusi. Pole välistatud, et taas vaadatakse üle ajateenijate tervisenõuded ning tuleb veelgi suurendada väeosade võimekust ajateenijaid välja õpetada, majutada ja varustada. Kavas on ka suurendada naiste kaasamist riigikaitsesse.

Viies maakaitseringkonnas territoriaalkaitse eest vastutav Kaitseliit peaks saama veel enam õigusi ja vastutust. Kaitseväe sõjaaja struktuur suureneb 1500 Kaitseliidus väljaõpetatud inimese võrra.

Arengukava näeb ette liikursuurtükkide ning nelja- kuni kaheksakilomeetrise laskeulatusega pikamaa tankitõrjekomplekse soetamise. Tankide hankimine jääb tahaplaanile.

Arengukava näeb ette luurevõimekuse arendamise. Kava kohaselt saavad mõlemad jalaväebrigaadid 2020. aastaks mehitamata luurelennukid ehk UAV-d.

Arengukavas on kirjas otsus asutada kaitseväes viienda väeliigina küberväejuhatus, mis loob Eestile sõjaliste küberoperatsioonide võime ehk teisisõnu oskuse rünnete tõkestamise kõrval ka vastu rünnata. Et kriisiolukordi paremini hallata, on riigis kavas luua keskne situatsioonikeskus ja töötada välja mudelid, kuidas peamised riigiasutused saaksid ka ründe korral kusagil mujal ikkagi edasi tegutseda.

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: