Oviir: tänasel päeval on EAS-i reeglid toetuse tagasiküsimisel karmimad ({{commentsTotal}})

Ettevõtlusminister Liisa Oviir tõdes, et president Toomas Hendrik Ilvesele kuuluva Ärma talu ümber kerkinud skandaali puhul tuleb arvestada, et kümme aastat tagasi olid EAS-i toetuste reeglid märksa leebemad kui praegu.

Oviir ütles "Terevisioonile", et detailideni oskab seda kommenteerida juhatus. "Olen palunud ennast kurssi viia suures piires selle teemaga ja just nimelt seetõttu, et läbi meedia ta ei tundu õiglane."

Oviiri sõnul tuleb arvesse võtta, et Ärma talule antud toetus jäi struktuurifondide esimesse perioodi, kus reeglid olid absoluutselt teistsugused.

"Tol ajal anti 48 toetust välja turismimeetme alt. Nendest nelja puhul olid tagasinõuded. Oli võimalik küsida tagasi 5, 10 või 20 protsenti. Praegused reeglid on teistsugused, oluliselt karmimad. Ka seda sihtotstarbelist kasutamist järgitakse terasemalt," kommenteeris Oviir.

"See on protsess, mis ei näe hea välja. Samas nende paberitega tutvudes mulle tundus, et seal ei ole EAS ühtegi rikkumist teinud. On raske kaitsta eelmise juhatuse otsuseid," tõdes minister ja rõhutas, et ajal, mil toetust taotleti, ei olnud Ilves president ega osanud ilmselt selle võimalusega üldse arvestadagi.

Olgu öeldud, et EAS on nõudnud aastatel 2004-2006 välja makstud Euroopa Liidu turismimeetme toetusi tagasi neljal korral ning Ärma talu on nende seas ainus, mille puhul on rakendatud osalist tagasimakset.

EAS määras aastatel 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondide turismiobjektide rajamise ja turismitoodete turunduse toetamise meetme raames toetused 48 projektile. Tagasinõudeid on EAS esitanud neljale projektile, mille hulka kuulub ka Ärma talu.

Neist neljast projektist on vaid Ermamaa turismitalu arendamise projekti puhul rakendatud osalist tagasimakset, ülejäänud kolmel juhtumil on toetus tagasi nõutud täies mahus, ütles EASi kommunikatsioonijuht Kadri Kütt Postimehele.

Toimetaja: Priit Luts



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: