Kallas võib teha uue partei; Reformierakond - Kallas ihaldab Kremli-meelsust ({{commentsTotal}})

{{1476416831000 | amCalendar}}

Reformierakonna praeguse juhtimise suhtes kriitiline erakonna asutaja, auesimees ja ebaõnnestunult presidendiks kandideerinud Siim Kallas seisab teelahkmel - kas poliitikast lahkuda, olla poliitikas tegev koos Reformierakonnaga või asutada uus partei, kirjutab Äripäev.

"See on keeruline asi. Ma ei taha öelda ka, et see täiesti välistatud on, aga on vara veel. Peab mõtlema," ütles Kallas vastuseks ajalehe küsimusele uue erakonna loomise kohta.

Kallas lisas, et tema jaoks on hetkel võtmekohaks see, kuidas Reformierakond edasi liigub ja kas tunnistatakse suuri lahkhelisid erakonna sees või mitte. Palju sõltub erakonna hoiakust, kui sammutakse edasi ühtse perena, justkui kahte vastasleeri poleks eksisteerinud, siis see pole Kallasele vastuvõetav.

Küsimusele, mis tema isikus Reformierakonna Rosimannuste leerile nii vastumeelne on, ei osanud Kallas vastata: "Ega ma nii täpselt tea. Mulle on ka see arusaamatu."

"Üks suur seltskond mind ei tahtnud - see oli selge. Ja ka presidendivalimistel oli see ju selge. Kunagi varem pole seda olnud, et on mingi otsus ja nad ei lase ennast sellest segada," nentis Kallas.

Reformierakond pani Nebokati kommenteerima

Reformierakond saatis vastuseks Kallase pikale intervjuule reede hommikul kommentaari erakonna peasekretäri Reimo Nebokati suu läbi: "Mõistan inimlikult, et Siim Kallas on kibestunud, et ta ei saanud Presidendiks. Ütleme siis nii, nagu asjad on - see oleks olnud võimalik vaid Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga koostöös. Savisaarega oleme koostöö välistanud 2007. aastast. Pronksiöödel tegi tema oma valiku ja see ei olnud Eesti-meelne."

"Aga ometigi ihaldab pidevalt keegi seda sõprust Kremli-meelsuse esindajaga. Nimetades seda seejuures rahulolematuseks erakonna juhtimisega. See ongi see põhiline erimeelsus, pole ju ammu saladus, et Siim Kallas, Rein Lang ja mõned veel on Hundisilmal külalised olnud. Erakond seda ei poolda ja nii ka jääb," seisab teates. "Kui Siim sellega rahul ei ole või on pettunud Eesti rahva või valijameeste otsuses, siis soovitan tal kindlasti aja maha võtta, sest kibestumisega saab sündida vaid halbu asju ja ebaõnnestunud ütlemisi."

Sotsiaalmeedias on Reformierakonna ootamatu rünnak oma auesimehe vastu tekitanud palju reaktsioone.

Näiteks erakonna asutaja Meelis Atonen küsis, millal tema Kremli-meelseks nimetatakse.

Üllatust väljendasid ka mitmed ajakirjanikud.

 



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: