Video: Peterburis võeti maha Mannerheimi mälestustahvel ({{commentsTotal}})

Mannerheimi mälestustahvel Peterburis.
Mannerheimi mälestustahvel Peterburis. Autor/allikas: Venemaa kultuuriministeerium/mkrf.ru

Neljapäeva hilisõhtul võeti Peterburis Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoone seinalt maha marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli pärast juunis toimunud pidulikku avamist korduvalt vandaalide ohvriks langenud. Edaspidi saab mälestustahvlit näha Tsarskoje Selos asuvas Ratnaja Palata muuseumis, kus käsitletakse esimese maailmasõja sündmusi.

Portaal Fontanka kirjutab, et mälestustahvli demonteerimiseks kulus töömeestel umbes 10 minutit ning tööprotsessi valvas ka politseipatrull. Töömehed ei osanud vastata küsimusele, kes oli andnud käsu mälestustahvel avalikust kohast ära kolida. "Meie oleme ehitajad. meile helistas sõber Igor ja ütles, et on üks tööots," selgitas üks töömeestest.

Lõpuks pandi mälestustahvel veokisse, mida juhtisid sõjaväevormis mehed, ning viidi minema.

Mälestustahvel kunagisele tsaariarmee kindralleitnandile ja Soome marssalile ning presidendile Carl Gustaf Emil Mannerheimile avati Peterburis 16. juunil. Zahharjevskaja tänaval asuva praeguse sõjaväe insenertehnililise instituudi hoones paiknes tsaariajal Mannerheimi väeosa kirik.

Märkimisväärne on see, et mälestustahvli uhkest avamistseremooniast võtsid osa tollane presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski. Samuti on hoone, mille külge mälestustahvel pandi, föderaalvõimu oma, mitte aga Peterburi linnavõimu oma.

Mälestustahvli avamine tekitas paljudes Peterburi elanikes ja kohalikes poliitikutes aga protestimeeleolusid, sest Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.

Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."

"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris omakorda Sergei Ivanov.

Kohalikele aktivistidele aga föderaalvõimu esindajate põhjendused korda ei läinud ning mälestustahvlit üritati öö varjus korduvalt lõhkuda. Samuti valati seda mitu korda värviga üle. Samuti esitati kohtukaebusi eesmärgiga see linnaruumist ära koristada. Lõpuks andis surve mõju ning neljapäevast alates Mannerheimi mälestustahvlit enam Zahharjevskaja tänaval ei ole.

Vene meedias on palju spekuleeritud selle üle, miks üldse oli Kremlil vaja sellist mälestustahvlit Peterburi linnaruumi lisada. Linnavolikogus pakuti välja, et ehk üritas Moskva sellise sammuga parandada suhteid Soomega ning ehk loodeti selle žestiga vähendada võimalust, et naaberriik ei kaaluks enam nii palju NATO-ga liitumist.

Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Mälestustahvli eemaldamine (Fontanka.ru): 

Toimetaja: Laur Viirand



Juncker ja TuskJuncker ja Tusk
Eestisse saabuvad Juncker ja Tusk

Neljapäeval saabuvad Eestisse kahepäevasele visiidile Euroopa Komisjoni 28 liiget eesotsas Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga ning samuti Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.
Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Uuendatud: 21:30 
Pärnu tantsulapsed ööbivad Tallinna 21. keskkoolis.Pärnu tantsulapsed ööbivad Tallinna 21. keskkoolis.
Laulu- ja tantsupeolisi majutatakse 44 koolimajas

Laulu- ja tantsupeole saabunud lapsed ja noored ööbivad traditsiooniliselt Tallinna koolimajades. Enam kui 19 tuhat noort mahutatakse ära 44 Tallinna ja Harjumaa kooli.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics