Video: Peterburis võeti maha Mannerheimi mälestustahvel
Neljapäeva hilisõhtul võeti Peterburis Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoone seinalt maha marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli pärast juunis toimunud pidulikku avamist korduvalt vandaalide ohvriks langenud. Edaspidi saab mälestustahvlit näha Tsarskoje Selos asuvas Ratnaja Palata muuseumis, kus käsitletakse esimese maailmasõja sündmusi.
Portaal Fontanka kirjutab, et mälestustahvli demonteerimiseks kulus töömeestel umbes 10 minutit ning tööprotsessi valvas ka politseipatrull. Töömehed ei osanud vastata küsimusele, kes oli andnud käsu mälestustahvel avalikust kohast ära kolida. "Meie oleme ehitajad. meile helistas sõber Igor ja ütles, et on üks tööots," selgitas üks töömeestest.
Lõpuks pandi mälestustahvel veokisse, mida juhtisid sõjaväevormis mehed, ning viidi minema.
Mälestustahvel kunagisele tsaariarmee kindralleitnandile ja Soome marssalile ning presidendile Carl Gustaf Emil Mannerheimile avati Peterburis 16. juunil. Zahharjevskaja tänaval asuva praeguse sõjaväe insenertehnililise instituudi hoones paiknes tsaariajal Mannerheimi väeosa kirik.
Märkimisväärne on see, et mälestustahvli uhkest avamistseremooniast võtsid osa tollane presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski. Samuti on hoone, mille külge mälestustahvel pandi, föderaalvõimu oma, mitte aga Peterburi linnavõimu oma.
Mälestustahvli avamine tekitas paljudes Peterburi elanikes ja kohalikes poliitikutes aga protestimeeleolusid, sest Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.
Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."
"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris omakorda Sergei Ivanov.
Kohalikele aktivistidele aga föderaalvõimu esindajate põhjendused korda ei läinud ning mälestustahvlit üritati öö varjus korduvalt lõhkuda. Samuti valati seda mitu korda värviga üle. Samuti esitati kohtukaebusi eesmärgiga see linnaruumist ära koristada. Lõpuks andis surve mõju ning neljapäevast alates Mannerheimi mälestustahvlit enam Zahharjevskaja tänaval ei ole.
Vene meedias on palju spekuleeritud selle üle, miks üldse oli Kremlil vaja sellist mälestustahvlit Peterburi linnaruumi lisada. Linnavolikogus pakuti välja, et ehk üritas Moskva sellise sammuga parandada suhteid Soomega ning ehk loodeti selle žestiga vähendada võimalust, et naaberriik ei kaaluks enam nii palju NATO-ga liitumist.
Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.
Mälestustahvli eemaldamine (Fontanka.ru):
Toimetaja: Laur Viirand