Venemaa ei lase advokaat Feiginil riigist lahkuda ({{commentsTotal}})

Advokaat Mark Feigin.
Advokaat Mark Feigin. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Tuntud Vene advokaat Mark Feigin, kes on kaitsnud mitmeid opositsiooni esindajaid ja teisi Kremli poolt sihikule võetud inimesi, andis teada, et Vene võimud ei lubanud tal riigist lahkuda.

Praegusel hetkel esindab Feigin oktoobri alguses kinni peetud Ukraina ajakirjanikku Roman Suštšenkot, keda Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) süüdistab spionaažis, vahendas Unian.

Sellest, et tal ei lasta riigist lahkuda ning seega külastada Vilniuses toimuvat foorumit, teatas Feigin oma Facebooki-kontol.

"No näete, seda oligi vaja tõestada. Mind ei lasta riigist välja, et saaksin külastada Vilniuses foorumit, mille teemaks on vabadus Venemaal. Ma olen vist mingis andmebaasis," nentis ta.

Ajakirjanik Šuštšenko on hetkel kohtu otsusega 30. novembrini vahi alla võetud ning kõik tema juhtumit puudutavad kohtuistungid on olnud kinnised. Kui Vene võimud väidavad, et Šuštšenko näol oli tegu Ukraina luurajaga, siis Ukraina välisministeerium peab süüdistusi absurdseks ning kinnitas, et ajakirjanik oli Venemaal vaid oma lähisugulasi külastamas.

"Suštšenko oli Ukrinformi Pariisi korrespondent, ta on alati tegelenud ajakirjandusega. Kust võisid sellised süüdistused ilmuda, on täiesti arusaamatu," on Feigin varem kommenteerinud.

Seoses Šuštšenko juhtumiga hoiatas Kiiev kõiki Ukraina kodanikke, et nad ilma hädavajaduseta Venemaale ei reisiks. 

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: