Kross Ärma-saagast: ma ei taha hagu allapanemisega kaasa minna ({{commentsTotal}})

Eerik-Niiles Kross
Eerik-Niiles Kross Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kõue mõisa majutusosa väljaehitamiseks PRIA-lt ja mõisahoonesse koolituskeskuse rajamiseks EAS-ilt toetust saanud riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE) ei tõtta president Toomas Hendrik Ilvest Ärma talu juhtumi eest hukka mõistma.

Eerik-Niiles Krossi ettevõte Kõue Mõis OÜ sai toretseva mõisa äriidee teostamiseks 2010. aastal toetust nii PRIA-lt kui EAS-ilt. Mõisa koolituskeskuse rajamiseks andis EAS 2010. aastal toetust 639 tuhat eurot. Ehituse venimise tõttu jäi enamus toetuse väljamakseid aastasse 2012. Mõisakompleksi majutusosa väljaehitamiseks taotles Kross 2010. aastal toetust PRIA-lt, mis toetas teda 2011. aastal 156 000 euroga. Toetus maksti välja samuti aastal 2012. Kõue mõisas tegutseb ka a la carte restoran ning Kross jätkab äriplaani elluviimist.

Siiski ei leia poliitik, et teda oleks võrreldes president Ilvesega ebavõrdselt koheldud. Tema seisukoht on, et Ärma talu juhtumi võiks jätta rangelt toetuse saaja ja EAS-i vaheliseks asjaks.

"Bürokraatia ei ole kunagi õiglane, aga ma ei taha minna kaasa hagu allapanemisega. Iga taksojuht ja iga juuksur leiab, et nad oleksid seda asja palju paremini ajanud. Siin ei saa päriselt mööda vaadata sellest, et Eesti Vabariigi presidendi näol on tegemist pisut teistsuguse juhtumiga," kommenteeris Kross ERR-i uudisteportaalile.

"Mul võivad olla emotsioonid, aga need ei puutu asjasse, iga juhtum on eraldiseisev. Saan aru nii kritiseerijate kui ka õigustajate seisukohtadest, aga ennekõike on mul väga kahju, et presidendi institutsiooni üritakse kista sellisesse seitsmendajärgulisse küsimusse," teatas Kross.



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: