Kallas palub juhatusel koguneda esimesel võimalusel ({{commentsTotal}})

{{1476443776000 | amCalendar}}

Reformierakonna auesimees Siim Kallas saatis partei peasekretärile palve, et juhatus arutaks lahkarvamusi ja tema suunas tehtud Kremli-meelsuse süüdistust esimesel võimalusel.

Kallas märkis kirjas peasekretär Reimo Nebokatile, et viimase ütlus, nagu ihaldaks Kallas sõprust Kremli-meelsuse esindajaga, liigitub kas naljaks või väga tõsiseks süüdistuseks.

Sellest lähtuvalt tegigi Kallas ettepaneku, et seda konkreetset süüdistust ja muid lahkarvamusi arutaks partei juhatuses esimesel võimalusel ja ta enda osalusel.

Kallase hinnangul väärivad juhatuses lahtirääkimist väited erakonna toetusest tema kandidatuurile presidendivalimistel. "Tõepoolest, ma nägin, kuidas mind toetas suur hulk erakkonna liikmeid nii fraktsioonis, juhatuses ja ka piirkondades. Ma olen nendele väga tänulik. See oli innustav. Kui aga oluline grupp erakonna juhtivaid liikmeid tegutseb kuni lõpuni valijameeste seas aktiivselt minu vastu, siis pole põhjust rääkida erakonna kui terviku ühtsest positsioonist ja tugevast toetusest," kirjutas Kallas.

Siim Kallas ütles "Aktuaalsele kaamerale antud intervjuus, et ta ei tea, mis Reformierakonnas praegu toimub.

"Ma ei oska öelda, mis seal täpselt toimub, aga kindlasti on paljudel inimestel selline ettekujutus, et kõik läheb edasi nii nagu poleks midagi juhtunud. Mina ütlen siiski, et see, kuidas presidendivalimised lõpuks nii välja kukkusid ja kõik muu oli, kuidas oli - need detailid, millal midagi otsustati -, aga see, kui otsus oli ühe kandidaadi kohta tehtud, siis oponendid jätkasid nagu poleks midagi juhtunud, on minu arvates käsitamatu. Mul on väga raske seda niimoodi näha, et seda ei peaks kuidagi ära klaarima," selgitas ta.

Kallas märkis intervjuus, et nägi presidendivalimiste ajal endale väga suurt toetust. "Ma justkui tunnetan seda, et väga palju inimesi on, kes tahaksid väga paljudest niisugustest põhimõtetest kinni pidada ja neid toetada, mis mulle väga tähtsad on," sõnas ta.

Kallas ütles varem ERR-i raadiouudistele, et ilmselt väljendas Nebokati kiri ka parteijuhtide seisukohti. "Praeguse peasekretäri nimel see kiri tuli, ega see nüüd juhus pole. Ma ei käsitle seda kui Nebokati näpuharjutust. See on ikkagi kas erakonna juhtkonna või osa juhtkonna seisukoht."

Nebokat vastas kirjas Kallasele, et Kremli-meelseks pidas ta oma sõnavõtus Edgar Savisaart. "Meest, keda ajakirjanduses on nimetatud mõjuagendiks! Oleme juba 2007 teinud selge valiku, et temaga ja selle meelsusega koostööd ei tee. Sinu presidendikandidaadiks saamisel ütlesime selle selgelt välja. Ka ise mõistsid seda peale temaga kohtumas käimist, et see ei saa olla ühisosa."

Kallase sõnul pole varem teda Kremli-meelsuses süüdistatud. Samuti ütles ta "Aktuaalsele kaamerale", et ta ei ole kibestunud ega solvunud. "Aga ma olen öelnud, et olen pettunud selles, kuidas praegune president ametisse pandi, kelle vastu isiklikult mul pole kõige vähematki. Ja minu arvates kõige tõsisem asi on see, et valijamehi sisuliselt veeti alt ja sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed," rõhutas ta.

Uue erakonna loomise plaani ei ole

Kallas seisab teelahkmel - kas poliitikast lahkuda, olla poliitikas tegev koos Reformierakonnaga või asutada uus partei, kirjutab reedene Äripäev. "See on keeruline asi. Ma ei taha öelda ka, et see täiesti välistatud on, aga on vara veel. Peab mõtlema," ütles Kallas vastuseks ajalehe küsimusele uue erakonna loomise kohta.

Siim Kallas kinnitas õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et uut erakonda ta siiski ei tee. "Ei tee. See on intellektuaalselt huvitav arutelu sellise võimaluse üle, aga uue erakonna loomine on väga raske. Sellist plaani mul pole," vastas ta "Aktuaalse kaamera" küsimusele uue partei asutamise kohta.

Kallas täpsustas seda ERR-ile juba varem. "Pigem ma ikka mõtlen, kuidas Reformierakonda natuke mõjutada selles suunas, mis mulle südamelähedane on."

Kallas lisas, et tema jaoks on hetkel võtmekohaks see, kuidas Reformierakond edasi liigub ja kas tunnistatakse suuri lahkhelisid erakonna sees või mitte. Palju sõltub erakonna hoiakust, kui sammutakse edasi ühtse perena, justkui kahte vastasleeri poleks eksisteerinud, siis see pole Kallasele vastuvõetav.

Reformierakond saatis vastuseks Kallase pikale intervjuule reede hommikul kommentaari erakonna peasekretäri Reimo Nebokati suu läbi: "Mõistan inimlikult, et Siim Kallas on kibestunud, et ta ei saanud Presidendiks. Ütleme siis nii, nagu asjad on - see oleks olnud võimalik vaid Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga koostöös. Savisaarega oleme koostöö välistanud 2007. aastast. Pronksiöödel tegi tema oma valiku ja see ei olnud Eesti-meelne."

"Aga ometigi ihaldab pidevalt keegi seda sõprust Kremli-meelsuse esindajaga. Nimetades seda seejuures rahulolematuseks erakonna juhtimisega. See ongi see põhiline erimeelsus, pole ju ammu saladus, et Siim Kallas, Rein Lang ja mõned veel on Hundisilmal külalised olnud. Erakond seda ei poolda ja nii ka jääb," seisab teates.

Kallase kiri Nebokatile

Austatud hr. Nebokat!

On klassikaline demagoogiavõte – kui poliitik midagi ütleb, mis ei meeldi, siis sildistatakse ta kohe: kibestunud, solvunud, vihane, tige jne. See tähendab, põhjus on inimeses, mitte probleemides.

Kõigepealt mõned õiendused. Ma ei ole pettunud selles, et ma ei saanud presidendiks, vaid selles, kuidas president lõpuks ametisse pandi. Kersti Kaljulaidu toetan ma isiklikult igati ja soovin talle edu.

Teiseks väärivad nähtavasti lahti rääkimist väited erakonna toetusest minu kandidatuurile. Tõepoolest, ma nägin, kuidas mind toetas suur hulk erakkonna liikmeid nii fraktsioonis, juhatuses ja ka piirkondades. Ma olen nendele väga tänulik. See oli innustav. Kui aga oluline grupp erakonna juhtivaid liikmeid tegutseb kuni lõpuni valijameeste seas aktiivselt minu vastu, siis pole põhjust rääkida erakonna kui terviku ühtsest positsioonist ja tugevast toetusest.

Minu süüdistamine Kremli-meelsuses on kahtlemata ebatavaline. Kas see oli mõeldud naljana? Kui ei, siis on tegemist erakordselt tõsise süüdistusega.

Süüdistatav peab saama ennast kaitsta. Ka presidendivalimiste aspektid väärivad erakonna sisest arutelu.

Sellest lähtuvalt teen ettepaneku arutada süüdistust minu Kremli-meelsuses ja muid lahkarvamusi erakonna juhatuses minu osavõtul niipea, kui võimalik.

Siim Kallas

Reformierakonna auesimees

Nebokati vastus Kallasele

Hea Siim Kallas,

Tegime koos pingutusi, et saaksid Presidendiks. Sa tänasid erakonda, meeskonda ja mind avalikult, hindan seda.

Erakonnas oli erinevaid arvamusi, tõsi. Südametunnistuse vabadus on Reformierakonnas olemas. Mäletad, kui soovitasid inimestel leida teine erakond, kui midagi ei meeldi? Saades aru, et see tõukab inimesi eemale, korraldasime koos Sinu vabanduse avalikult. Kuid küllap see siiski tõukas, mitte ei tõmmanud kokku. Sul endalgi oli kahju kogemata väljaöeldu pärast.

Nüüd kremlimeelsusest. Kremlimeelseks pean oma sõnavõtus Edgar Savisaart. Meest, keda ajakirjanduses on nimetatud mõjuagendiks! Oleme juba 2007 teinud selge valiku, et temaga ja selle meelsusega koostööd ei tee. Sinu presidendikandidaadiks saamisel ütlesime selle selgelt välja. Ka ise mõistsid seda peale temaga kohtumas käimist, et see ei saa olla ühisosa. Edgar Savisaare pooldajate unenägu, et kui just Sina saaksid presidendiks, annaks President talle võimalikul süüdimõistmisel armu, ei olnud meile kellelegi mõeldav.

Seega, arutame. Kuid Edgariga koostööd mitte. Mina, nagu paljud meil, loodan, et uued Keskerakonna liidrid teevad sellest Eesti-meelse erakonna. Kuid ootame nende otsused enne ära, võib juhtuda, et juhivahetus ei too muutust poliitikas, kuid see pole meie määrata.

Sinu enda Äripäeva intervjuu lõpus ütlesid, et tuleks aeg maha võtta. Ma ei oskaks seda paremini sõnastada. Erakonna meeskond tegi Sinu Presidendiks saamiseks palju tööd. Kui erakonna auesimees ütleb, et tahaks uut erakonda, sest eelmine ei taganud talle kokkuleppeid Edgariga või Eesti rahva toetust, siis vabanda, aga armastust väevõimuga ei saa.

Seepärast arutame, hea, et sain vastata.

Lugupidamisega,

Reimo Nebokat

Reformierakonna peasekretär

Toimetaja: Priit Luts, Taavi Eilat, Merili Nael



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: