Atonen: Reformierakonna probleemid algavad ikkagi partei juhtidest ({{commentsTotal}})

Reformierakonna üks asutajatest Meelis Atonen ütles, et teda ehmatasid reaktsioonid, mis Kallase kriitikale tulid. Tema sõnul algavad Reformierakonna probleemid partei enda juhtidest.

Reformierakonna asutajaliige ja auesimees Siim Kallas ütles reedeses Äripäevas, et tema jaoks ei ole aktsepteeritav, et erakond ei tunnista sisemist tüli. Erakonna nimel teemat kommenteerinud pesekretär Reimo Nebokat nimetas Kallast kibestunuks ja lisas, et Kallas ihaleb sõprust Kremli-meelse esindajaga.

Meelis Atonen ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et viimastel kuudel Reformierakonnas olnud olukord on väga kahetsusväärne.

"Eks see tänane avaldus tähendab seda, et teatud inimesed, kes vastutavad erakonna toimimise eest, ei näe sisulisi probleeme, ei tunneta või ei taha neid näha ja siis, kui sa ei taha näha probleemi, on selle eitamiseks alati hästi lihtne variant ütelda, et see mees on või tahab olla Kremli-meeste sõber. Vabalt võib olla nii, et nüüd ilmub see lugu ja olen mina ka Kremli-mees äkki. Nii et tundub, et see on mingi käekiri, mis on probleemi eitamisel abiks," kommenteeris Atonen.

Seda, kas osa Reformierakonnast on Siim Kallase meeskonna vastu, Atonen öelda ei oska. Samas paistis tema sõnul presidendivalimiste juures silma see, et partei ei olnud ühtne.

"Reformierakond, mis on alati olnud meeskonna või võistkonnana tervik - on vaieldud omavahel, aga välja on alati mindud ühtsete ideede, ühtse nägemusega -, seekord väga selgelt seda ei olnud. Ja minu arvates see on Reformierakonna juhtide põhiprobleem, kuidas lahendada see, et erakond saaks toimida meeskonnana," ütles ta.

Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas Reformierakonda juhib näiteks nn Rosimannuste leer, ütles Atonen, et partei probleemid algavad siiski Reformierakonna enda juhtidest.

"Ma arvan, et Reformierakonnas probleemid ikkagi algavad Reformierakonna enda juhtidest. Meil ei ole mõtet otsida halle ja värvilisi kardinale. Me peame vaatama, kes vastutavad ja ikkagi vastutus läheb väga lihtsalt juhatuse peale. Kui meeskond ei toimi, siis juhatus peaks maha istuma, et miks see ei toimi. Anname endale aru, et kui olid presidendivalimised, siis juhatus otsustas üht, aga juhatuse aseesimees ehk erakonna aseesimees käitus teisiti, kaasates endaga veel inimesi. Neid teemasid, kus ilmselt ei ole üksmeelt või ühtset käitumist, on veel olnud ja need hoovused seal allpool on ilmselt palju keerulisemad. Veelkord: võistkond poliitikas peab olema üks, üks tervik. Kui seda ei ole, siis partnerid tunnetavad seda ja partnerid kasutavad ka seda ära," rääkis Atonen.

Atoneni sõnul ehmatas teda Reformierakonna peasekretäri Reimo Nebokati reaktsioon Siim Kallase kriitikale.

"Ma ei oleks ka kõige halvemas unenäos arvanud, et kui erakonna asutaja läheb ja räägib kriitiliselt erakonnast, siis selle vastu tuleb väide, et ta räägib seda selletõttu, et tahaks teha koostööd Kremli-meelsetega. Minu arvates see oli niivõrd ülepingutatud spinn ja ma arvan, et peasekretär peaks siin väga tõsiselt analüüsima, kas sellise avalduse tegemine on tema tööülesannete hulka käiv asi või äkki on see asi, millega ta ei pea tegelema, äkki tema peaks ikkagi tegelema erakonna ühtse meeskonna hoidmise ja tegemisega, inimeste kaasamisega, mitte inimeste lahkulöömisega või siis tülli ajamisega," kommenteeris Atonen.

Ta usub, et Nebokati aidati nii julge avalduse tegemisel.

"Mina isiklikult arvan, et teda on väga kõvasti aidatud ja ma arvan ka, et nii julgeid avaldusi ükski nii noor peasekretär, nagu Reimo, ei teeks. Selle tõttu ma arvangi, et probleem erakonna sees on palju suurem, kui see, mida võiks arvata, et äkki inimene läks lihtsalt hasarti või noor inimene eksis. Teatud inimeste arvamus ongi, et kõik on korras, kõik on hästi, nii teile öelda kästi, ja selle peale, kes ei ole nõus selle loosungiga, lajatame kohe Kremli-loosungiga," ütles Atonen.

Kersna: veelahet fraktsioonis pole

Reformierakonna volikogu liige Liina Kersna ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Kallas pole tõenäoliselt ainus, kes on presidendi valimise protseduuri peale pettunud ja ilmselt õigustatult. Samas veelahet erakonnas ta ei tunne.

"Võib-olla ma olen kurttumm ja üks tuim inimeseloom, aga ma tõesti ei ole tunnetanud töötades iga päev Reformierakonna fraktsioonis, et meie vahel oleks mingisugune veelahe. Võib-olla kuskil kellegi peades see lõhe eksisteerib, aga mina seda ei ole tunnetanud. Mina olen olnud Reformierakonna liige vaid paar aastat ja ilmselgelt see erakond, kuhu mina olen kuulunud, ei mõista teisitimõtlejaid hukka. Veel vähem hakkaks neid kuidagi karistama," rääkis Kersna.

Tema sõnul pole ta kuulnud, et Kallas oleks varem Reformierakonnas oma pettumusest presidendivalimiste osas rääkinud.

"Siim Kallas on Reformierakonna auesimees ja mina ootaksin auesimehelt, et kui ta näeb viga, siis pigem tulla ja paranada. Ja kui ta näeb, et erakonnas kuskil jookseb veelahe, siis ma ootaksin, et erakonna auesimees tuleks ja püüaks neid osapooli lepitada," sõnas ta.

Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ütles, et erakonnas on palju neid, kes on Kallase kritiika peale solvunud.

"Mina ei solvunud, aga ma olen kuulnud, et on palju neid, kes on solvunud. Kui me vaatame tõesti seda, milline reaktsioon sellele intervjuule on olnud, siis kindlasti, ma usun, et erakonna liikmed, mitte ainult juhatusest, vaid ka fraktsioonist ja ka lihtliikmed sooviksid täpsemaid selgitusi ja ka n-ö tausta avamist Siimu enda poolt," rääkis Pevkur.

Ligi: Nebokati ja Kallase mõttevahetus oli tarbetult terav ja sobimatu

Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi hinnangul läks partei peasekretäri Reimo Nebokati ja auesimehe Siim Kallase reedel meedia vahendusel peetud mõttevahetus tarbetult teravaks ja kummagi sõnastus oli sobimatu.

"Ilmselgelt tarbetult isiklikuks läinud mõttevahetus, aga pool süüd on siin pealkirjakirjutajal," ütles Ligi BNS-ile.

Delfi pani uudise pealkirjaks "Reformierakonna peasekretär lajatab erakonna auesimehele: Siim Kallas ihaldab sõprust kremlimeelsuse esindajaga" ja Rahvusringhäälingu uudisteportal pealkirjastas uudise "Kallas võib teha uue partei; Reformierakond - Kallas ihaldab Kremli-meelsust".

"Nebokati sõnastus ei olnud hiilgav, aga seda polnud ka Siimu omad," sõnas Ligi. "Tõele au andes Nebokat ei nimetanud Siim Kallast Kremli-meelseks, nagu väitis uudise pealkiri, vaid ütles, et Kremli-meelsega kokku leppimine ei saanud olla presidendivalimiste hind."

Ligi sõnul võiks presidendivalimiste teema võiks ilma kibestumisteta minevikku jätta, sest Eestil on president olemas. "Mõlemad meie kandidaadid [Kallas ja Marina Kaljurand] said erakonnalt isikliku sümpaatia tõttu tegelikult tugevama toetuse kui eeldanuks meie huvi saada "oma" presidendi asemel president, kes saab omaks paljudele ja meile seal hulgas," sõnas Ligi.

Ligi jättis vastamata BNS-i küsimusele, kas selline teravuste vahetamine tuleb Reformierakonna mainele kahjuks või kasuks, samuti jäi vastuseta soov kommenteerida Kallase öeldut võimaliku uue erakonna asutamise kohta.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: