Atonen: Reformierakonna probleemid algavad ikkagi partei juhtidest ({{commentsTotal}})

Reformierakonna üks asutajatest Meelis Atonen ütles, et teda ehmatasid reaktsioonid, mis Kallase kriitikale tulid. Tema sõnul algavad Reformierakonna probleemid partei enda juhtidest.

Reformierakonna asutajaliige ja auesimees Siim Kallas ütles reedeses Äripäevas, et tema jaoks ei ole aktsepteeritav, et erakond ei tunnista sisemist tüli. Erakonna nimel teemat kommenteerinud pesekretär Reimo Nebokat nimetas Kallast kibestunuks ja lisas, et Kallas ihaleb sõprust Kremli-meelse esindajaga.

Meelis Atonen ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et viimastel kuudel Reformierakonnas olnud olukord on väga kahetsusväärne.

"Eks see tänane avaldus tähendab seda, et teatud inimesed, kes vastutavad erakonna toimimise eest, ei näe sisulisi probleeme, ei tunneta või ei taha neid näha ja siis, kui sa ei taha näha probleemi, on selle eitamiseks alati hästi lihtne variant ütelda, et see mees on või tahab olla Kremli-meeste sõber. Vabalt võib olla nii, et nüüd ilmub see lugu ja olen mina ka Kremli-mees äkki. Nii et tundub, et see on mingi käekiri, mis on probleemi eitamisel abiks," kommenteeris Atonen.

Seda, kas osa Reformierakonnast on Siim Kallase meeskonna vastu, Atonen öelda ei oska. Samas paistis tema sõnul presidendivalimiste juures silma see, et partei ei olnud ühtne.

"Reformierakond, mis on alati olnud meeskonna või võistkonnana tervik - on vaieldud omavahel, aga välja on alati mindud ühtsete ideede, ühtse nägemusega -, seekord väga selgelt seda ei olnud. Ja minu arvates see on Reformierakonna juhtide põhiprobleem, kuidas lahendada see, et erakond saaks toimida meeskonnana," ütles ta.

Vastates "Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas Reformierakonda juhib näiteks nn Rosimannuste leer, ütles Atonen, et partei probleemid algavad siiski Reformierakonna enda juhtidest.

"Ma arvan, et Reformierakonnas probleemid ikkagi algavad Reformierakonna enda juhtidest. Meil ei ole mõtet otsida halle ja värvilisi kardinale. Me peame vaatama, kes vastutavad ja ikkagi vastutus läheb väga lihtsalt juhatuse peale. Kui meeskond ei toimi, siis juhatus peaks maha istuma, et miks see ei toimi. Anname endale aru, et kui olid presidendivalimised, siis juhatus otsustas üht, aga juhatuse aseesimees ehk erakonna aseesimees käitus teisiti, kaasates endaga veel inimesi. Neid teemasid, kus ilmselt ei ole üksmeelt või ühtset käitumist, on veel olnud ja need hoovused seal allpool on ilmselt palju keerulisemad. Veelkord: võistkond poliitikas peab olema üks, üks tervik. Kui seda ei ole, siis partnerid tunnetavad seda ja partnerid kasutavad ka seda ära," rääkis Atonen.

Atoneni sõnul ehmatas teda Reformierakonna peasekretäri Reimo Nebokati reaktsioon Siim Kallase kriitikale.

"Ma ei oleks ka kõige halvemas unenäos arvanud, et kui erakonna asutaja läheb ja räägib kriitiliselt erakonnast, siis selle vastu tuleb väide, et ta räägib seda selletõttu, et tahaks teha koostööd Kremli-meelsetega. Minu arvates see oli niivõrd ülepingutatud spinn ja ma arvan, et peasekretär peaks siin väga tõsiselt analüüsima, kas sellise avalduse tegemine on tema tööülesannete hulka käiv asi või äkki on see asi, millega ta ei pea tegelema, äkki tema peaks ikkagi tegelema erakonna ühtse meeskonna hoidmise ja tegemisega, inimeste kaasamisega, mitte inimeste lahkulöömisega või siis tülli ajamisega," kommenteeris Atonen.

Ta usub, et Nebokati aidati nii julge avalduse tegemisel.

"Mina isiklikult arvan, et teda on väga kõvasti aidatud ja ma arvan ka, et nii julgeid avaldusi ükski nii noor peasekretär, nagu Reimo, ei teeks. Selle tõttu ma arvangi, et probleem erakonna sees on palju suurem, kui see, mida võiks arvata, et äkki inimene läks lihtsalt hasarti või noor inimene eksis. Teatud inimeste arvamus ongi, et kõik on korras, kõik on hästi, nii teile öelda kästi, ja selle peale, kes ei ole nõus selle loosungiga, lajatame kohe Kremli-loosungiga," ütles Atonen.

Kersna: veelahet fraktsioonis pole

Reformierakonna volikogu liige Liina Kersna ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Kallas pole tõenäoliselt ainus, kes on presidendi valimise protseduuri peale pettunud ja ilmselt õigustatult. Samas veelahet erakonnas ta ei tunne.

"Võib-olla ma olen kurttumm ja üks tuim inimeseloom, aga ma tõesti ei ole tunnetanud töötades iga päev Reformierakonna fraktsioonis, et meie vahel oleks mingisugune veelahe. Võib-olla kuskil kellegi peades see lõhe eksisteerib, aga mina seda ei ole tunnetanud. Mina olen olnud Reformierakonna liige vaid paar aastat ja ilmselgelt see erakond, kuhu mina olen kuulunud, ei mõista teisitimõtlejaid hukka. Veel vähem hakkaks neid kuidagi karistama," rääkis Kersna.

Tema sõnul pole ta kuulnud, et Kallas oleks varem Reformierakonnas oma pettumusest presidendivalimiste osas rääkinud.

"Siim Kallas on Reformierakonna auesimees ja mina ootaksin auesimehelt, et kui ta näeb viga, siis pigem tulla ja paranada. Ja kui ta näeb, et erakonnas kuskil jookseb veelahe, siis ma ootaksin, et erakonna auesimees tuleks ja püüaks neid osapooli lepitada," sõnas ta.

Reformierakonna aseesimees Hanno Pevkur ütles, et erakonnas on palju neid, kes on Kallase kritiika peale solvunud.

"Mina ei solvunud, aga ma olen kuulnud, et on palju neid, kes on solvunud. Kui me vaatame tõesti seda, milline reaktsioon sellele intervjuule on olnud, siis kindlasti, ma usun, et erakonna liikmed, mitte ainult juhatusest, vaid ka fraktsioonist ja ka lihtliikmed sooviksid täpsemaid selgitusi ja ka n-ö tausta avamist Siimu enda poolt," rääkis Pevkur.

Ligi: Nebokati ja Kallase mõttevahetus oli tarbetult terav ja sobimatu

Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi hinnangul läks partei peasekretäri Reimo Nebokati ja auesimehe Siim Kallase reedel meedia vahendusel peetud mõttevahetus tarbetult teravaks ja kummagi sõnastus oli sobimatu.

"Ilmselgelt tarbetult isiklikuks läinud mõttevahetus, aga pool süüd on siin pealkirjakirjutajal," ütles Ligi BNS-ile.

Delfi pani uudise pealkirjaks "Reformierakonna peasekretär lajatab erakonna auesimehele: Siim Kallas ihaldab sõprust kremlimeelsuse esindajaga" ja Rahvusringhäälingu uudisteportal pealkirjastas uudise "Kallas võib teha uue partei; Reformierakond - Kallas ihaldab Kremli-meelsust".

"Nebokati sõnastus ei olnud hiilgav, aga seda polnud ka Siimu omad," sõnas Ligi. "Tõele au andes Nebokat ei nimetanud Siim Kallast Kremli-meelseks, nagu väitis uudise pealkiri, vaid ütles, et Kremli-meelsega kokku leppimine ei saanud olla presidendivalimiste hind."

Ligi sõnul võiks presidendivalimiste teema võiks ilma kibestumisteta minevikku jätta, sest Eestil on president olemas. "Mõlemad meie kandidaadid [Kallas ja Marina Kaljurand] said erakonnalt isikliku sümpaatia tõttu tegelikult tugevama toetuse kui eeldanuks meie huvi saada "oma" presidendi asemel president, kes saab omaks paljudele ja meile seal hulgas," sõnas Ligi.

Ligi jättis vastamata BNS-i küsimusele, kas selline teravuste vahetamine tuleb Reformierakonna mainele kahjuks või kasuks, samuti jäi vastuseta soov kommenteerida Kallase öeldut võimaliku uue erakonna asutamise kohta.

Toimetaja: Merili Nael



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema