Merilin Pärli: ühe kodu ballaad ({{commentsTotal}})

Merilin Pärli on ERR.ee toimetaja.
Merilin Pärli on ERR.ee toimetaja. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

ERR-i toimetaja Merilin Pärli võtab selle nädala Ärma-saaga pulkadeks lahti.

Esmaspäev, 10. oktoober

Vastne Eesti president Kersti Kaljulaid annab riigikogu ees ametivande. On Toomas Hendrik Ilvese viimane tööpäev Eesti Vabariigi presidendina. Mõlemad presidendid peavad kõne, Ilves on ülevas meeleolus ja pole ka oma ametist lahkumist juhuslikuks jätnud - tema ja proua Ieva sõidavad Toompealt ja ametist minema uhke helesinise retro-Cadillaciga. Foto sellest lahkumisest postitab Ilves ka oma Twitteri-kontole. Tal on alati nii stiili kui ka edevust olnud.

Teisipäev, 11. oktoober

Ilves saab end üle kümne aasta taas vaba mehena tunda, käes on esimene ametist prii päev. Ta sõidab koos abikaasa Ievaga Eestist ära, puhkusele. Isegi ülikonda ei võta kaasa, nagu ta ise kommenteerib. Puhkusereisil on tal mahti sukelduda Twitterisse ja asuda nostalgiliselt oma toetajaid ja kaasaelajaid ükshaaval tänama.

Kolmapäev, 12. oktoober

Ilves jätkab puhkusel olles Twitteris oma toetajate personaalset tänamist ja päevakajaliste postituste ümberpostitamist.

Tööpäeva lõpusirgel - nagu negatiivseid reaktsioone esile kutsuva sisuga pressiteadete puhul tavaline - saabub pressiteade, milles koos peaminister Taavi Rõivasega tegelikult Rootsis viibiv EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg justkui siin ja praegu teatab, et president Ilves on 12. oktoobril, pärast mõningast kaalumist, otsustanud tagastada osalise EAS-ilt 2006. aastal saadud toetuse, mis pidanuks minema kodutalu turismitaluks tegemiseks. Selgub, et otsus on ära tehtud juba 2012. aastal: juhul, kui Ilves pärast oma teise ametiaja lõppu 3,5 aasta jooksul toetust sihipäraselt kasutama ei asu, tuleb kümme protsenti ehk 19 000 eurot sellest tagastada. Ilves on otsustanud, et kogu aeg erandina edasi lükatud äriplaani teostamine jääbki tema poolt ära.

Tomberg jääb kommentaarisoovidele kättesaamatuks - on ta ju välismaal ära. EAS-i kommunikatsioonijuht teatab resoluutselt: seda teemat kommenteerime ainult kirjalikult, ja pealegi olevat pressiteates kõik juba niikuinii öeldud. Punkt.

Ka Ilves on sobivalt välismaal maapaos ja korraga tundub olevat ka Twitter katki läinud - ei ühtki kommentaari ega selgitust, ka muid postitusi enam ei järgne. EAS-i pressiteate ajastus on küünilise täpsusega välja rihitud.

Tomberg siiski nii kergelt ei pääse ning avalikkuse kõrgendatud huvi saab viimaks ka suulised kommentaarid. Kõik on ära otsustatud juba 2012. aastal, saame teada. EAS saadab lõpuks ka toonase juhatuse liikme Maria Alajõe allkirjastatud otsuse, ning tõepoolest, nii see on, must valgel kirjas.

Neljapäev, 13. oktoober

Avalikkus on endiselt nördinud, sest kuigi kommentaarid on korrektsed, tundub lahendus ebaõiglane. Takkapihta selgub, et Evelin Ilvese äriprojekti tingimuste muutmist aitas EAS-is korraldada presidendi kantselei direktor Siim Raie isiklikult. President Ilves vaikib jätkuvalt.

Reede, 14. oktoober

Ilvese nõunik soovitab kommentaaripalve peale lugeda Siim Raie selgitusi, viidates, et president viibib välismaal ja seal internet sama hästi ei levi kui Eestis. Ka telefonikõned ja SMS-id ei liigu hästi. Korraga on president Ilves kogu infoväljast ja ühiskonnast täiesti ära lõigatud ja võimetu Eestiga suhtlema.

Tööpäeva lõpusirgel - nagu juba heaks tavaks saanud! - postitab Ilves viimaks Facebooki napi kommentaari. Saame teada kahte asja: esiteks ei olevat ta 2012. aasta otsuse tingimustest - et midagi tuleb tagasi maksta, kui ta turismitalu pidama hakata ei plaani - üldse varem kuulnud ja teiseks puuduvad tal oskused ja teadmised turismiärist, mistõttu ei pea ta võimalikuks turismitalu pidama hakata.

See kommentaar viitab sellele, et ta lootis päris puhtalt pääseda ning kümnise maksmine tuli ebameeldiva üllatusena. See kommentaar viitab üksiti sellele, et tal pole vähimatki plaani kogu toetussummat tagasi maksta, sest on ta ju võõrustanud Ärmal Eesti riigi külalisi, neilt seejuures sentigi Ärmal ööbimise eest võtmata (sic!).

Eetikamajakas kaotas suuna

Ilves on sel nädalal üllatanud mitmel ebameeldival moel. Esiteks võimetusega kasutada infotehnoloogia moodsamaid või vähemmoodsaid lahendusi, et anda oma selge kommentaar eetiliselt küsitavale kaasusele.

Teiseks sellega, et tal puudub soov oma kohustust toetuseandja ees täita. Väide, et puuduvad oskused turismitalu pidamiseks, on abitud, sest keegi ei eeldagi, et ta isiklikult seda tegema peaks hakkama. Eesti on täis võimekaid inimesi, kel nii oskused kui kogemused turismisektoris olemas - Ilves on neid isegi oma presidendiaastate jooksul muuhulgas EAS-i ettevõtluse auhinna galal iga-aastaselt tunnustanud. Talu saab anda oskajamatele rendile või palgata vastavate oskustega inimene seda tegema. Kuid küsimus polegi ju selles, et sobivaid inimesi ei leiduks, küsimus on soovimatuses oma kodu kellegagi jagada.

Sellele viitas muidugi ka juba äriplaanis toodud röögatu tasemega hinnakiri, mille taga peitus mõte: paneme hinnad nii kõrged, et keegi meid meie korda tehtud koju segama ei tahaks tulla. Mis turismitalu sa ikka mõne toaga elamises korraldad! Aga just mõned toad selles "külalistemajas" vaid ongi.

Ilves on ise kõik need kümme presidendiaastat hurjutanud poliitikuid JOKK-skeemide kasutamise eest ja rõhutanud eetika olulisust. Ärma juhtum pole midagi muud kui eetikakursilt kõvasti kõrvalekaldumine. Teod ainult ei pea olema ausad ja korrektsed, need peavad seda ka näima. Ilvese liiga napp selgitus, mis tuli liiga hilja kindlasti ei aidanud olukorda enam selgust tuua. Pigem tsementeeris see arvamust ebaeetilisest lahendusest, üksnes isiklikust hüvest lähtuvast huvist.

Jutt Eesti riigi külaliste majutamisest Ärmal, mida kasutasid nii EAS kui ka Ilves, on aga õõnes retoorika: neid ei pidanuks tingimata Ärmal võõrustama. Kui olnuks soov tutvustada Eesti kõrgetele külalistele meie taluarhitektuuri, võinuks nad ka vabaõhumuuseumisse või Kurgja-Linnutaja tallu viia. Äriplaan ei näinud ette Eesti riigipea külaliste paigutamist isiklikku tallu, nii nagu seda ei nõua ka riigi protokoll. Seega langeb see argument ära.

Ilvesel olnuks võimalus loobuda Ärmal elamisest, sellisel juhul oleks seal saanud kogu tema ametiaja jooksul turismiäri korraldada, nagu Evelin Ilvese äriplaan ette nägi. Sellisel juhul poleks mingit erandit pidanudki kellelegi tegema.

Nagu Andres Anvelt ütles: kahju, et see Ärma lugu presidendi ametiaja lõppu tagantjärele rikkuma tuli, sellest jäi halb maik kogu tema presidendiajale. Nii ongi. Selgita, kuidas tahes, paremini see lugu lõhnama ei hakka.

Presidendiks saamine on kaalutletud risk: tuleb endale aru anda, mida saab endale lubada, ja mida mitte. Ja siinkohal ei pea ma silmas üksnes toetuste sihipärast kasutamist, vaid ka sellistest dilemmadest eetiliselt puhtalt väljatulemist. Ilves sellega hakkama ei saanud. Iseasi, kas ta pidas seda üldse vajalikukski.



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: