Lähiaastail on suuremad inimõigusi puudutavad väljakutsed seotud terrorismi ja põgenikekriisiga ({{commentsTotal}})

Juba 20 aastat on saanud eestlased pöörduda vajadusel Euroopa inimõiguste kohtu poole ja sellele tähtpäevale olid pühendatud ka Eesti õigusteadlaste päevad Tartus. Konverentsil leiti, et lähiaastatel on nii Eesti kui ka Euroopa suuremad inimõigusi puudutavad väljakutsed seotud terrorismi ja migratsioonikriisiga.

Eesti ühines Euroopa inimõiguste konventsiooniga 1996. aastal. 20 aasta jooksul on Eesti vastu esitatud umbes kolm tuhat kaebust, millest on sisulise otsuseni jõudnud 50 juhtumit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vähemalt ühe rikkumisega lahendeid on seejuures olnud 39.

Suhtarvuna on eestlased küllalt aktiivsed inimõiguste kohtu poole pöördujad: kui Euroopas on keskmiselt kümne tuhande elaniku kohta 0,49 kaebust, siis Eestis on kaebusi 1,45.

Eesti inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul on aga eestlased oma õigustest informeeritud vaid teatud valdkondades.

"Kui vaatame, millised teemad sinna on jõudnud, siis eelkõige see puudutab kohtumenetluse küsimusi ja näiteks sõnavabaduse küsimusi. Aga väga vähe on muudes valdkondades - privaatsusõiguse kohta, eraelu õiguse või kaitsmise kohta ei ole Eesti osas eriti palju lahendeid olnud," selgitas Käsper.

Ka inimõiguste kohtu kohtuniku Julia Laffranque'i sõnul on Eestil arenguruumi eelkõige seni käsitlemata teemade esiletoomises, mis hakkavad ilmselt päevakorda kerkima tulevatel aastatel.

"Me tegeleme kõik siin küsimustega nagu terrorismi vastu võitlemine ja selle vastu võitlemise meetodite inimõigustele vastavus, majanduskriisi tagajärjed, põgenikekriis ja me ei oskagi võib-olla ette näha, millised järelmid nendest asjadest võivad tulla," rääkis Laffranque.

Euroopa inimõiguste kohtu enda suurim mure on kohtu presidendi Guido Raimondi sõnul suur ülekoormus, mistõttu võtab kaasuste menetlemine tohutult aega. Praegu on inimõiguste kohtu laual 76 tuhat kaebust.

"Kahjuks on juhtumeid - ja ma ei varja seda oma kõnes -, mille puhul me vastame peale kaheksat-üheksat aastat. Ja see ei ole loomulikult aktsepteeritav. Eriti kui võtta arvesse, et taotluse esitaja jõuab Strasbourg'i peale riiklike abinõude ammendumist," tõdes Raimondi.

Ainus lahendus on tema sõnul inimõiguste konventsiooni parem rakendamine riiklikul tasandil, eriti probleemsetes riikides nagu Ukraina ja Venemaa.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: