Lähiaastail on suuremad inimõigusi puudutavad väljakutsed seotud terrorismi ja põgenikekriisiga ({{commentsTotal}})

Juba 20 aastat on saanud eestlased pöörduda vajadusel Euroopa inimõiguste kohtu poole ja sellele tähtpäevale olid pühendatud ka Eesti õigusteadlaste päevad Tartus. Konverentsil leiti, et lähiaastatel on nii Eesti kui ka Euroopa suuremad inimõigusi puudutavad väljakutsed seotud terrorismi ja migratsioonikriisiga.

Eesti ühines Euroopa inimõiguste konventsiooniga 1996. aastal. 20 aasta jooksul on Eesti vastu esitatud umbes kolm tuhat kaebust, millest on sisulise otsuseni jõudnud 50 juhtumit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vähemalt ühe rikkumisega lahendeid on seejuures olnud 39.

Suhtarvuna on eestlased küllalt aktiivsed inimõiguste kohtu poole pöördujad: kui Euroopas on keskmiselt kümne tuhande elaniku kohta 0,49 kaebust, siis Eestis on kaebusi 1,45.

Eesti inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul on aga eestlased oma õigustest informeeritud vaid teatud valdkondades.

"Kui vaatame, millised teemad sinna on jõudnud, siis eelkõige see puudutab kohtumenetluse küsimusi ja näiteks sõnavabaduse küsimusi. Aga väga vähe on muudes valdkondades - privaatsusõiguse kohta, eraelu õiguse või kaitsmise kohta ei ole Eesti osas eriti palju lahendeid olnud," selgitas Käsper.

Ka inimõiguste kohtu kohtuniku Julia Laffranque'i sõnul on Eestil arenguruumi eelkõige seni käsitlemata teemade esiletoomises, mis hakkavad ilmselt päevakorda kerkima tulevatel aastatel.

"Me tegeleme kõik siin küsimustega nagu terrorismi vastu võitlemine ja selle vastu võitlemise meetodite inimõigustele vastavus, majanduskriisi tagajärjed, põgenikekriis ja me ei oskagi võib-olla ette näha, millised järelmid nendest asjadest võivad tulla," rääkis Laffranque.

Euroopa inimõiguste kohtu enda suurim mure on kohtu presidendi Guido Raimondi sõnul suur ülekoormus, mistõttu võtab kaasuste menetlemine tohutult aega. Praegu on inimõiguste kohtu laual 76 tuhat kaebust.

"Kahjuks on juhtumeid - ja ma ei varja seda oma kõnes -, mille puhul me vastame peale kaheksat-üheksat aastat. Ja see ei ole loomulikult aktsepteeritav. Eriti kui võtta arvesse, et taotluse esitaja jõuab Strasbourg'i peale riiklike abinõude ammendumist," tõdes Raimondi.

Ainus lahendus on tema sõnul inimõiguste konventsiooni parem rakendamine riiklikul tasandil, eriti probleemsetes riikides nagu Ukraina ja Venemaa.

Toimetaja: Merili Nael



Märt Avandi: ma tahaks, et teatris oleks vähem tülpimust

Parimaks meesnäitlejaks nimetatud Märt Avandi tunnistas, et Eesti teatrites on palju üle jala tegemist ja keskpärasust.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.