Taasiseseisvumisajal on Eestis liikluses hukkunud ligi 5000 inimest ({{commentsTotal}})

Iseseisvuse taastamise järgsel perioodil on Eestis liikluses surma saanud ligi viis tuhat inimest. Viimastel aastatel on liiklussurmade arv hakanud vähenema.

Kaks viimast traagilist liiklusõnnetust toimusid eelmisel nädalavahetusel. Lääne-Virumaal sai surma 60-aastane mees, kes ei kasutanud nõuetekohaselt turvavarustust. Tema juhitud auto kandus lauges kurvis teelt välja, sõites üle heinamaa vastu Andja mõisa varemeid. Esialgsetel andmetel võis meest roolis tabada terviserike, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viljandimaal jäi aga ümber kukkunud traktori alla 12-aastane poiss. See oli vähem kui kahe nädala jooksul juba teine lapse surma kaasa toonud liiklusõnnetus - septembri lõpus jäi Mäetagusel mänguhoos kahveltõstuki ette 11-aastane laps.

Just lastele võiks liikluses rohkem tähelepanu pöörata.

"Lapsed ei taju nii hästi liiklusohtu ja liikluskorraldust. Ikka on kuskile kiire ja teiste lastega tahaks mängida ja sealt ka võib-olla sellised eksimused," ütles politseileitnant Annika Elm.

Kui eelmisel aastal oli liikluses hukkunuid 67, siis sel aastal on teedel-tänavatel surma saanud 51 inimest ehk säilib lootus, et alates 2012. aastast langustrendis olnud karm statistikanumber jätkab vähenemist.

Viimati sai Eestis liikluses üle saja inimese surma 2011. aastal.

27-aastase staažiga sõiduõpetaja Erkki Karja sõnul muutub liiklus aina närvilisemaks ja kaasliiklejad üritavad isegi õppesõiduautodele oma oskusi näidata.

"Oleme sattunud ka avariidesse ja just kiiruse pärast. Kui meie sõidame mõistliku kiirusega, siis paljud sõidavad +10 kilomeetrit rohkem, mis on tegelikult keelatud," ütles Karja.

Taasiseseisvumisajal on Eestis liikluses surma saanud 4997 inimest ehk peaaegu Türi, Tapa või Kiviõli linna jagu rahvast. Kõige karmim aasta oli 1991, kui hukkus 491 liiklejat.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: