Intervjuu | Rõivas: võimalik, et Kallasel on veel paar mõttekaaslast ({{commentsTotal}})

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas usub, et Siim Kallasel võib erakonnas küll mõttekaaslasi olla, kuid juhatuse ja fraktsiooni lõviosa on selgelt seda meelt, et partei peab ühtsena edasi minema. Parteijuht ütles "Aktuaalsele kaamerale", et erakonnakaaslasi häirib enim Kallas väide noa selgalöömisest omade poolt presidendivalimistel, millega Rõivase arvates kuidagi nõustuda ei saa.

Taavi Rõivas, on ilus sügisene aeg. Kas Reformierakonnas on lehtede langemise aeg?

Reformierakonnas on tegelikult juba presidendivalimiste lõppfaasis üksmeel taastatud, seda kummastavam on lugeda neid viimaseid väljaütlemisi erakonna auesimehe poolt.

Kas teid isiklikult ka solvasid Kallase väljaütlemised ajalehes?

Mina olen sedavõrd kogenud ja paksu nahaga, et ma väga lihtsalt ei solvu. Aga ütleme ausalt, ega erakonnas, juhatuse liikmete, fraktsiooniliikmete hulgas ja inimeste hulgas, kes üle Eesti erakonna eest seisavad, on seda solvumist üsna palju.

Mitte ei saada aru, kuidas saab öelda, et omad lõid noa selga olukorras, kus me tegime väga palju tööd selle nimel, et Siim Kallasest saaks president. Väga paljud veensid teiste erakondade liikmeid, oma erakonnakaaslasi. Selles olukorras ollakse loomulikult solvunud, kui öeldakse, et me lõime kuidagi noa selga.

Kuidas üks ajaleheartikkel saab tekitada nii palju kisa ja kära? Ajakirjanik küsis, Siim Kallas vastas...

Siim Kallas on Eesti poliitikas väga suur tegija. See, kui tema ütleb otse välja, et ta kaalub Reformierakonna hülgamist ja uue erakonna tegemist, siis loomulikult tekitab see erakonnakaaslastes pingeid. Tekitab hämmingut, kuidas on võimalik üldse sellise mõttega flirtida. Arvan, et kui te küsiksite minu käest, kas ma kaalun uue erakonna tegemist ja Reformierakonna hülgamist, siis mul ei lähe ühte sekundit aega. Saan rutem öeldud, et loomulikult mitte. Mina keskendun sellele, et Reformierakonnal läheks hästi.

Eile heideti ette, et Kallas seda kõike meedia vahendusel avaldas. Kas erakonna probleeme ei tohi meedia vahendusel arutada?

Arvan, et omavahel asjade rääkimine on alati vahetum. Meedia vahendusel alati võimalik vinti üle keerata, üksteisest valesti aru saada. Asi, mis erakonnakaaslasi solvas, polnud meediumi kasutus, vaid see, et süüdistati erakonda noaga selga andmises ja mängiti aktiivselt ideega erakond hüljata ja uus partei luua.

Kas Siim Kallast võivad erakonnas oodata sanktsioonid?

Vastupidiselt sellele, mida Siim Kallas ise ütleb, et kui keegi arvab teisiti erakonna enamuse arvamusest, tuleks teda karistada, ei ole erakonnas tavaks repressioone rakendada. Selge on see, et erakonna liikmetel on palju küsimusi Siim Kallasele ja ma väga loodan, et tal tekib võimalus erakonna liikmetele neid selgutusi jagada.

Kas vastab tõele jutt, et teie olete n-ö Rosimannuste leeriga ära leppinud ja teete meeskonnana tööd Kallaste vastu?

See, et fraktsioonis kui ka juhatuses on need presidendivalimiste erimeelsused suures osas selja taha jäetud, võib öelda küll. Kindlasti arutame veel, kas oleks saanud kuidagi teisiti. Sealhulgas on paljudel ka küsimus, kas me tegime õigetel hetkedel õiged panused. Et meil oleks praegu mingit tüli sellest jätkuvalt, võib küll julgelt öelda, et seda pole. Teemad on saanud teataval määral selgeks räägitud ja isiklikest solvumistest on kõik üle.

Siim Kallas on siis ainuke, kes pole siiamaani aru saanud, et erakond on leppinud ja edasi läinud?

Võimalik, et on veel paar mõttekaaslast. Aga ütleks küll, et erakonna fraktsiooni ja juhatuse lõviosa on selgelt seda meelt, et erakond peab minema ühtselt edasi ja ei peaks hakkama rakendama repressioone ükskõik kelle suhtes. Erakonda ei vii edasi sisemised arveteklaarimised, vaid Eestile olulised asjad: olgu selleks haldusreformi ärategemine või Eesti eesistumine.

Kas kõik võib olla seotud sellega, et Kaja Kallas võib 2017. aasta kongressil pretendeerida teie kohale?

Juhin tähelepanu sellele, et tegelikult oli Siim Kallas see, kes läks Äripäeva ütlema neid asju, mis ta ütles. Arvan, et kõik kriitilised noodid, mis on erakonnakaaslastelt selle peale tulnud, on ajendatud tema enda väljaütlemistest.

Millist rolli näete Siim Kallasel üldse erakonnas?

See sõltub temast endast kõige rohkem. Loodan, et ta selgitab kõigepealt erakonnakaaslastele, mis mõtted täpselt selle uue parteiga seoses oli. Teiseks, mina olen kogu aeg öelnud, et Kallas on oodatud erakonda oma nõu ja jõuga panustama. Loomulikult oleks ta tugev täiendus ka siis, kui ta otsustaks kandideerida parlamendivalimistel. Kas ta selleks valmis on ja soovib meeskonnas ühiselt edasi minna, seda ta peab ise ütlema.

Kas peasekretär Reimo Nebokat ei läinud üle piiri oma väljaütlemistega?

Lugesin seda väljaütlemist väga täpselt ja mitu korda. Minu meelest ei ole sealt võimalik välja lugeda, et ta oleks Siim Kallast nimetanud Kremli-meelseks. Ta ütles seda Edgar Savisaare ja Keskerakonna kohta.

On väidetud, et Nebokat ei kirjutanud ise seda kirja?

Küllap ikka iga inimene kirjutab oma kirjad ise. Me hommikul rääkisime Reimo Nebokatiga sellest, et tema on see inimene erakonnas, kes kommentaari annab. Ma ei kirjutanud või ei vaadanud üle sealt iga rida, tegelikult ma seda lõplikku versiooni ei näinud - aga noh, ütlem nii, et sellest kommentaarist liiga suurt ažiotaaž tekitada ei olnud põhjendatud. Mina sealt küll välja ei lugenud, et ta ütles Siim Kallase kohta kuidagi Kremli-meelne. See oli selgelt mõeldud Edgar Savisaare kohta.

Aga laias laastus te kirjutaksite isegi alla sellele kirjale?

Mina kirjutasin omalt poolt täiesti eraldi kirja, millele ma kirjutan kindlasti alla.

Millal toimub juhatus, kus Kallas saaks asju arutada?

Vaatame. Tegelikult on meil plaanis järgmisel nädalal fraktsiooniga kokku saada vabamas formaadis. Järgmine korraline juhatus toimub meil ülejärgmisel nädalal. Vaatame, ühtlustame graafikuid ja leiame võimaluse, sest küsimusi on erakonnakaaslastel ikka väga palju.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: