Ernits: sild Keskerakonna kahe rivaalitseva poole vahel varises kokku ({{commentsTotal}})

Keskerakonna volikogu esimehe valimisel Kersti Sarapuule alla jäänud Edgar Savisaare soosik Peeter Ernits tõdes, et nüüd võib lõplikult väita, et sild kahe rivaalitseva poole vahel on kokku varisenud.

Peeter Ernits, keda Edgar Savisaar volikogu esimehe kandidaadina paari päeva eest tutvustas, ütles "Aktuaalsele kaamerale", et alates tänasest on erakonnas lõppenud dialoogivõimalus.

"Sild kahe rivaalitseva poole vahel on praeguseks kokku varisenud Ja meie poliitilised konkurendid praegu avavad šampusepudeleid, sest Keskerakond on kapitaalselt lõhki ja võimalused kokkuleppeks on praeguseks kadunud," analüüsis Ernits.

Kersti Sarapuu väidab vastupidist ning ütleb, et tema arvamus tugineb piirkondades peetud kohtumistele.

"Ma arvan, et mingit lõhenemist ei tule ja pigem oli küsimus juhtimismeetodites ja juhtimisstruktuuris," sõnas Sarapuu.

Volikogu otsustas kutsuda 5. novembris kokku Paides erakorralise kongressi. Paide kongressil erakonna esimeheks kandideeriv Jüri Ratas ütles, et tänaste hääletuste tulemustest tema võitu kongressil välja lugeda veel ei maksa

"Et nüüd mõelda siit edasi järgmisi hääletusi - need on niisugused teoreetiliselt huvitavad mõttekäigud, ei muud midagi," märkis Ratas.

Edgar Savisaar proovis tänasel volikogul panna hääletusele idee suure kongressi korraldamisest, kus saaksid osaleda kõik erakonna liikmed, kuid sellist hääletust ei toimunud.

Jüri Ratase sõnul on kongressi õnnetumiseks vaja valida kongressi delegaadid Ta põhjendab, et kui kohale kutsutaks kõik, siis moodustavad kvoorumi pooled liikmed.

"Keskerakonna puhul tähendaks see üle 7000 liikme. Me alati oleme teinud nii, et 15 liikme kohta üks delegaat. See on ka seekord nii. Pluss saavad oma delegaadi meie auväärt asutajaliikmed ja ka noortekogu on saanud eraldi mandaadi endale," märkis Ratas.

Peeter Ernits lisas, et Keskerakonnas ja poliitikas üldse on algamas huvitav aeg. Võimalikke arenguid ta avada ei soovinud. "Jälgige teraselt mängu. Iga päev võib hakata huvitavaid asju juhtuma," hoitas Ernits.

Näiteks intervjuus Postimehele ei välistanud Ernits seda, et Edgar Savisaar võib kohalikel valimistel tulla Tallinnas välja oma nimekirjaga.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: