Helme: me ei söö neegreid siin hommikusöögiks! ({{commentsTotal}})

Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) esimees Mart Helme tunnistab, et on oma isiklikust häältesaagist presidendivalimistel pettunud ning tunneb kahetsust liigse poliitkorrektsuse üle.

EKRE kandidaat presidendivalimistel, erakonna esimees Mart Helme nimetas ETV saates "Hommik Anuga" oma isiklikku häältesaaki valimiskogus - 16 häält - pettumuseks. Ta tunnistas, et EKRE arvestas umbes 30 häälega. Põhjust kesiseks häältesaagiks näeb ta valimiskogu isikkoosseisus.

"See valimiskogu peegeldab 2013. aasta kohalikke valimisi, mil me alles alustasime erakonna ülesehitamist ja kohalikel valimistel meie tulemus oli väga tagasihoidlik, me saime üle kogu Eesti natuke alla kolme protsendi valijate toetuse ja valimiskogus see tulemus peegeldus. Kui nüüd optimistlikult võtta, siis tegelikult ma sain rohkem kui kolm protsenti seal," ütles Helme. "Olen pettunud," möönis ta siiski.

Helme rõhutas, et ei taha midagi halba öelda presidendiks valitud Kersti Kaljulaiu kohta, aga leidis, et kõik viis presidendikandidaati, kes pika kadalipu läbisid, vääriksid presidendiks saamist, ent lõpuks toimus presidendi määramine.

Venemaa tahab realiseerida oma ambitsioone

Julgeolekuolukorrast kõneldes rääkis Helme, et Eesti geopoliitiline olukord on sama, mis ajaloos varasemalt, vahe on üksnes selles, et nüüd on Eestil liitlased. Olulisimaks pidas ta seda, et Venemaal on suurriiklikud ambitsioonid ning jälgima peab, ega Eesti mõne konflikti lahendamisel Venemaale jalgu jää.

"Olulise tähtsusega küsimus on, kellega tekib Venemaal vastasseis - kui Venemaal tekib tõsine vastasseis kellegagi, kellega konflikti puhul ta peab meist üle minema, siis me oleme tõsiselt hädas. Kui Venemaa konflikt ei süvene nii kaugele, et ta peaks meist üle sõitma, siis me saame oma asju edasi ajada."

Helme sõnul on Venemaa aru saanud, et maailm on muutunud ning käes on murdepunkt, mis Eestil tuleb üle elada, kuid see ei juhtu kohe, vaid võib kesta aastaid.

"Keegi, keda praegu sõbraks peame, võib anda meile nõu, mis võib osutuda meile väga kahjulikuks ja saatuslikuks," hoiatas Helme mõnede Eesti liitlaste eest.

Pragmatism vs. rassism

Pagulasküsimuses leidis Helme, et rahvast on liigselt forsseeritud euroopalikke mõttemalle omaks võtma.

"Teatud poliitilist agendat on inimestele forsseeritult peale surutud ja see ei ole jätnud inimestele kohanemis-, mõtlemis- ja kaasatulemise aega. See on euroopalik, aga laskem inimestel need euroopalikud kombed pikkamööda omandada. Ühiskonna areng peab olema evolutsiooniline, mitte revolutsiooniline. Kui me hakkame inimesi murdma, siis nad hakkavad vastu, ja see on täpselt see, mida me siin praegu näeme," arutles Helme. "Eestlane ei ole rassist ega võõraviha kandja nagu mõned juhid on siin püüdnud avalikes kõnedes sedastada. Eestlane on tegelikult kaastundlik olevus, me oleme ise nii palju kannatanud, et me saame väga hästi aru, kui kellelgi on kodu ära võetud. Aga eestlane on ka pragmaatiline ja näeb, et seal on miljard nälgivat inimest," viitas Helme abi vajavatele pagulastele.

EKRE juht pidas soovi sadat ja kahtsadat pagulast mitte vastu võtta pragmaatiliseks lähenemiseks, mida sageli aetakse segi rassismiga.

Tema poja Martin Helme kurikuulsaks saanud fraasi "Kui on must, näita ust!" autoriks nimetas Helme seenior hoopis lastekirjanik Ellen Niitu, kelle kunagises lasteluuletuses olla ema õuest tuppa tulnud määrdunud pojale nii öelnud.

"EKRE on ära hoidnud selle, et meil poliitiline korrektsus on muutunud niivõrd laastavaks, nagu see on mõnel pool Lääne-Euroopas, et me oskame veel nalja visata ka neegrite üle ja ka iseenda üle ja ei arva, et sellega on kohe midagi hirmsasti-hirmsasti ühiskonnas paigast ära," pahandas Helme. "Poliitilise korrektsuse osas on ülepingutamise tendentsid. No ärme ikka lolliks lähe, oleme ikka mõistlikud, me ei söö neegreid siin kommikusöögiks!"

Helme ütles, et EKRE-l puudub ka veneviha, see on hoopis rahvuslik ohutunne. "See võib olla kohati ülepingutatud, aga seda ei saa meile ette heita, sest oleme olukorras, kus meid Eestisse on järele jäänud 930 000 ja meil piiride taga on sadadesse miljonitesse ulatuvad rahvad."

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: