Guardian: kas USA president läheks Eesti eest sõtta? ({{commentsTotal}})

Venemaa Läänemere laevastiku alused võtavad osa võidupüha tähistamise peaproovist 7. mail 2015 Kaliningradi oblastis.
Venemaa Läänemere laevastiku alused võtavad osa võidupüha tähistamise peaproovist 7. mail 2015 Kaliningradi oblastis. Autor/allikas: Vitali Nevar/ITAR-TASS/Scanpix

Briti ajaleht The Guardian nendib, et Venemaa ja USA suhted on järjest jahenenud ning küsib, kas USA president läheks Eesti eest sõtta, kui Venemaa peaks ründama.

The Guardian vaeb globaalset välispoliitilist olukorda läbi USA ja Venemaa suhete prisma. Briti ajaleht tõdeb, et kahe suurriigi vahelised suhted on kogu külma sõja järgsest perioodist halvimad.

Ajaleht vahendab Suurbritannia välisministri Boris Johnsoni mõtet, et Süürias toimuv sunnib poliitikuid mõtlema sellele, millest nad on viimased 15 aastat püüdnud mitte mõelda: et Nõukogude Liidu järgne Venemaa on otsustanud end taaskehtestada peamise globaalse jõuna ning Vladimir Putin kõrvaldab teelt kõik takistused ning võtab kasutusele kõik meetmed, mis selle saavutamiseks vajalikud on, kaasa arvatud jõukasutamine.

Venemaa mõistis Johnsoni sõnavõtu hukka kui katse keerutada üles Venemaa-vastast hüsteeriat. Briti peaminister tõmbaski kohe toone maha ning viitas Johnsoni kogenematusele ja vähesele otsustusvõimele.

Olukorras, kus uus USA president on veel selgumata, on paljude riikide jaoks võtmetähtsusega, kes selleks saab. Putin ise on öelnud, et Venemaa valitsus teeb koostööd igaühega, kes USA presidendivalimised võidab, lisades juurde "juhul, kui USA uus juht muidugi tahab meie riigiga koostööd teha". Sellega andis Putin maailmale sõnumi, et nad enam ei vaja kellegi nõusolekut või koostööd, vaid on valmis iseseisvalt Süürias ja mujal olukordi vastavalt oma nägemusele lahendama ning USA uus juht peab aktsepteerima neid võrdväärse partnerina.

Kriisikoldeid või piirkondi, mis Venemaad puudutavad, on palju: Süüria, Ukraina, Baltimaad, samuti sekkub Venemaa nii küberkuritegevusse kui ka ÜRO-sse, kus Moskva on pannud veto nõudele lõpetada Aleppo kohene pommitamine.

The Guardian kirjutab Balti riikide kohta: tuumavõimekusega rakettide toimetamine Kaliningradi, Poola ja Leedu piiri vahetusse lähedusse, on viimane tegude pingelises närvide mängus Ida-Euroopa piiril. Läänemeri on muutunud võitlustandriks Venemaa allveelaevade ja lääneliitlaste õhujõudude vahel. NATO on tugevdanud oma mehitatud kohalolekut ja britid on avaldanud oma toetust, kuid ebamugav küsimus jääb: kas USA president astuks sõtta, et kaitsta Eestit?

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: