Eesti saatis Haiti katastroofipiirkonda kaks päästjat ({{commentsTotal}})

Haiti katastroofipiirkonda suunduvate päästjate ülesandeks on orkaani Matthew tagajärgede likvideerimine ja Haitile antava abi koordineerimne. Eestlaste missioon kestab 21 päeva.

Kaheliikmeline meeskond asus teele hommikul kell 5 ning esimene peatus on Taanis, kus liitutakse ülejäänud meeskonnaga. Missioon toimub Taani egiidi all koostöös Soome, Rootsi ja Norra päästemeeskonnaga, samuti toetab seda rahaliselt Suurbritannia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Baaslaagri tehnik Rauno Kurvits ütles, et täpsemalt kuulevad nad oma ülesannetest juba Taanis.

"Meie ehitame seal selle kergbaaslaagri üles. Et siis humanitaarabi andjatel oleks kusagil olla. Et nad saaksid normaalselt elada, selgitas ta.

Orkaan tabas Haitit 4. oktoobril ning ajakirjanduse andmeil on hukkunuid üle 500 ja ning infrastruktuurist on kohati üle 80% kahjustatud.

On paiku, kuhu pääseb vaid helikopteriga. Abi vajab 1,4 miljonit inimest. Punase Risti andmetel on Haitil hakanud levima koolera, kuna üleujutuse tõttu on kraanivesi segunenud kanalisatsiooniveega ning oodata on suuremat haiguspuhangut.

Kergbaaslaagri meedik Maris Filippov selgitas, et tema ülesanna on jälgida, et laagris olevad meeskonnaliikmed oleksid terved, et nad jälgiks hügieenireegleid ja üldine sanitaarolukord vastaks normidele. "Sest nakkuste oht on suur ja haigeks keegi jääda ei taha."

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on Eesti Päästemeeskonna eksperdid osalenud varem sarnastel humanitaarpartnerluse missioonidel Omaanis ja Sierra Leones.

Toimetaja: Priit Luts



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: