Leedu kohus otsustas kuulata üle Mihhail Gorbatšovi ({{commentsTotal}})

Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov Autor/allikas: AFP/Scanpix

1991. aasta 13. jaanuari sündmusi menetlev Vilniuse ringkonnakohus otsustas tunnistajana üle kuulata Nõukogude Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatšovi.

Seda kinnitas BNS-ile jaanuarisündmustes hukkunud Apolinaras Povilaitise kohtuistungil osalev ja kannatanuks tunnistatud poeg Robertas Povilaitis.

Isa kaotanud Povilaitis püüdis varem korrakaitsjaid veenda alustama Gorbatšovi osas eraldi uurimist ja omistada talle eritunnistaja staatus. Keeldudes alustamast kohtueelselt menetlust, osutasid prokurorid, et olemasolevad andmed ei võimalda järeldada, justkui Gorbatšov teadnuks kavatsusest kasutada relvajõudu ega rakendanud selle takistamiseks meetmeid.

Prokurörid märkisid, et Gorbatšovilt üritati tulutult selgitusi saada veel 1992. aastal. Prokurör Dalia Skorupskaitė ütles, et just seetõttu, et Gorbatšov keeldub suhtlemast Leedu prokuratuuriga, ei saa talle eritunnistaja staatust anda ja muid vahendeid välisriigi kodaniku sundimiseks Leetu tunnistusi andma tulema neil ei ole.

Povilaitis kinnitas, et Nõukogude president võis teada, kuid eiras teadlikult teavet, millest ilmnes, et tema alluvad kavatsevad sooritada sõjakuritegusid ning ei teinud midagi selle takistamiseks.

Niinimetatud 13. jaanuari kaasuse näol on tegemist süüdistatavate hulgalt Leedu iseseisvusaja suurima protsessiga, milles rohkem kui 60 Nõukogude ametikandjat süüdistatakse inimsusevastastes ja sõjakuritegudes.

1991. aasta 13. jaanuaril tegi Nõukogude juhtkond katse kukutada jõuga Leedu seaduslik võim, mis oli 1990. aasta 11. märtsil kuulutanud riigi iseseisvaks. Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskesti ja üle tuhande kergemini haavata.

Allikas: BNS



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: