Tsahkna viis ettepaneku riigikogulased riigifirmadest tagasi kutsuda koalitsiooninõukokku ({{commentsTotal}})

{{1476707165000 | amCalendar}}

IRL-i esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tõstatas koalitsiooninõukogus riigikogulaste riigifirmade nõukogudest tagasi kutsumise teema. Ta märkis, et tekkinud konflikti lahendamiseks ei ole tingimata vaja seadust muuta, piisab sellest kui lihtsalt riigikogulasi äriühingute nõukogudesse mitte saata.

"Me otsustasime, et me arutame seda võimalikult kiiresti järgmises kabinetis. Me peame leidma selle lahenduse, kus nüüd juba teine õiguskantsler on väga selgelt välja öelnud, et selline konflikt, mis on täidesaatva võimu vastutava ministri ja riigikogu liikmete ehk seadusandliku võimu vahel, see tuleb lõpetada," ütles Tsahkna ERR-ile.

"Seda peab vaatama läbi riigiõiguse prisma. Küsimus on ju selles, et riigikogu liige on ju iseenesest oma otsustes vaba. Ta on saanud oma mandaadi rahvalt ja ta peab olema oma otsustes täiesti vaba. Aga kui ta on riigi äriühingu nõukogu liige, kelle sinna on nimetanud minister, kes on ühtlasi selle riigi äriühingu üldkoosolek, siis see vaba riigikogu liige peab alluma ministri korraldustele. See olukord tuleb likvideerida. Kõige lihtsam on see kui riigikogu liikmed äriühingute nõukogudesse lihtsalt ei kuulu," lausus Tsahkna.

Rahandusminister Sven Sester tegi möödunud nädala reedel valitsusele ettepaneku kutsuda riigikogulastest riigifirmade nõukogude liikmed oma kohtadelt tagasi, lõpetamaks võimaliku vastuolu põhiseadusega.

Tema ettepaneku kohaselt tuleks peale valitsuse heakskiitu nädala jooksul kõik parlamendi liikmed, kes esindavad riigi huvisid, riigi äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudest tagasi kutsuda. Lisaks peaks rahandusministri ettepaneku kohaselt valitsus edaspidi jätma riigikogulased riigifirmade ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudesse riigi esindajana valimast ja ametisse nimetamast.

Sester tegi suve alguses valitsusele ettepaneku luua riigi äriühingute nõukogude mehitamiseks nimetamiskomitee. Ettepanekut toetas ka majandusminister Kristen Michal.

Viimati arutas valitsuskabinet riigifirmade nõukogudega seonduvat juulikuus. Siis ütles rahandusminister, et saavutati konsensus osaluspoliitika valge raamat üldosas ära kinnitada, ent arvati, et riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumist tuleks edasi arutada sügisel.

Hetkel on riigikogulastest nõukogude liikmeid vaid reformierakondlaste hulgas. Rahandusministeeriumi andmetel on tänavu oktoobri alguse seisuga riigikogu liikmeid nimetatud 12 nõukogu liikme positsioonile kümnes riigi osalusega äriühingus. Nendeks äriühinguteks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, AS Eesti Post, AS Tallinna Lennujaam, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo, AS Eesti Teed, AS Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara AS.

Reformierakond leiaks ühisosa vaid nimetamiskorra muutmises

Majandusminister Kristen Michal (RE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ei pea õigeks hakata nõukogudest liikmeid tagasi kutsuma. Tema sõnul võib arutada vaid nimetamiskorra muutmise üle.

Michal meenutas õiguskantsler Indrek Tederi seisukohta, mille järgi riigikogulaste kuulumine riigifirmade nõukogudesse ei ole põhiseadusega vastuolus.

"Neid arvamusi on õiguse tõlgendamise seisukohast päris mitmeid ja meie hoiak pigem on olnud, et kui midagi teha, siis tasuks muuta seda korda, kuidas riik nimetab riigikogu liikmeid sinna nõukogudesse," ütles Michal.

Michali sõnul ei tähenda, et juba nõukogudesse nimetatud riigikogulased tuleks tagasi kutsuda. Ta täpsustas, et küsimus on viisis, kuidas saadikuid nõukogudesse nimetatakse. "Siin on see ühisosa leitav," arvas minister.

"Ma arvan, et riigikokku valitud inimestel mandaadi saamine ei vähenda nende erialast kompetentsust. Kui keegi on enne ettevõtja, siis ta kindlasti omab ettevõtluses seda pädevust. Kui keegi on arst, siis ta kindlasti omab ka tulevikus seda pädevust selles valdkonnas," lausus Michal.

Michal märkis, et riigikogu poolt nimetamise vastu ei ole midagi ka IRL-il ja sotsiaaldemokraatidel.

"Minu teada ka rahandusminister on öelnud, et kui see nimetamise kord on nende meelest põhiseaduspärane, siis ka IRL ja sotsiaaldemokraadid hea meelega samadel alustel nimetaks oma riigikogu liikmed nõukogudesse," lausus ta.

Michal ütles, et ta ei tea, millal küsimust valitsuskabinetis arutatakse.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: