Vakra sõnul toetab riigikogu keskkonnakomisjon Reidi tee rajamist ({{commentsTotal}})

{{1476706957000 | amCalendar}}

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul arutas komisjon Tallinnasse plaanitava Reidi teega seotud keskkonnaküsimusi, kuid põhimõtteliselt komisjoniliikmed toetavad kavandatava tee ehitamist.

"Üldiselt oli keskkonnakomisjoni liikmete ühene arusaam, et seda teed on vaja ja et see on mõistlik lahendus. Küsimus oli ainult selles, kui palju oli kedagi kaasatud ja mis olid need keskkonnanüansid, millle üle nüüd käib lõplik arutelu," ütles Vakra esmaspäeval BNS-ile.

Vakra sõnul tekkis komisjoni istungil küsimus, miks Tallinn ei alustanud Reidi tee projekti puhul uuesti keskkonnamõju hindamist. "Ehk miks kasutati 2007. aastal tehtud keskkonnamõju hindamist, mis oli tehtuid vanale projekti versioonile," rääkis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees. Tema sõnul küsisid seda eriti komisjoni istungile kutsutud Tallinna ülikooli keskkonnakorralduse professor ja kodanikuühenduse Merelinna Kaitseks esindaja.

Teine plokk küsimusi oli seotud konkreetsemalt Reidi tee projekti keskkonnamõjudega, ütles Vakra. "Siin me vaatasime üle olemasoleva projekti tänased puudused. Ehk, mis juhtub merekeskkonnaga, kuidas käideldakse sadevett ja kolmandaks - kui palju see mõjutab ikkagi Kadrioru parki ja Kadrioru pargi rohelust," rääkis sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Vakra.

Vakra viitas ka sellele, et keskkonnaamet on Reidi tee osas praeguseks saavutanud osalise kokkuleppe, kus näiteks varem maha võtta plaanitud 100-aastane tamm ja mõned teised väärtuslikud puud säilitatakse plaanitava teetrassi nihutamisega.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esmaspäevasele koosolekule Reidi tee teemal olid kutsutud MTÜ Merelinna Kaitseks esindaja ning Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping, Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann, Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Mari Jüssi, Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar ning Tallinna Sadama, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjaomaste asutuste spetsialistid.

Keskkonnaamet jättis septembri lõpus kooskõlastamata paljuvaieldud Tallinna mereäärse Reidi tee ehitusloa.

Kodanikeühendused soovivad oodata ära pooleliolevate uuringute tulemused

Kodanikuühendused soovisid istungil teada, miks ei pidanud Tallinn oluliseks tellida uut keskkonnamõjude hinnangut, sest viimane pärineb 9 aasta tagusest ajast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna linnapea Taavi Aas selgitas, et kuna planeeritava tee maht on tunduvalt kahanenenud, on seda ka keskkonnamõjud.

Sotsiaaldemokraadist keskkonnakomisjoni liige Mark Soosaar on veendumusel, et Russalka juures tuleb autod suunata maa-alusesse tunnelisse.

"Selge on see, et liiklus tuleb viia mujale, antud juhul maa alla. Ja kui läheb kaks korda kallimaks, siis läheb, aga asi on seda väärt," märkis ta.

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas soovitas olukorrale realistlikult läheneda.

"Olgem realistid, tegemist on mereäärega, isegi kui see esialgne investeering oleks kaks korda kallim, kui see on täna, siis me peame arvestama pideva ekspluatatsiooni kuluga. Ehk seal tuleb tegeleda pideva vee välja pumpamisega ja teiselt poolt keskkonnamõju võiks sellise tunneli kujul olla märgatvalt suurem," selgitas Aas.

Kodanikuühendused, eesotsas mittetulundusühinguga Merelinna Kaitseks, ei toeta samuti tunneli ideed. Nende sõnul on võimalik projekti linnakodanikele meelepäraseks muuta ka muul viisil. Esimeses järjekorras tuleks projektiga aeg maha võtta ja ära oodata pooleliolevate uuringute tulemused.

"Nii Tallinna linna kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel on algatatud erinevad uuringud. Samuti Viimsi suunal - Viimsi liikuvuskava, Tallinna linna liikuvuskava, raskeveoste uuring, need uuringud on tegemisel, me ei tea neid tulemusi ja neid võiks arvestada selle tee projekteerimisel," sõnas MTÜ Merelinna Kaitseks esindaja ja TLÜ keskkonnakorralduse professor Helen Sooväli-Sepping.

Linna teatel ollakse suure avaliku huvi tõttu projekteerimisgraafikust veidi maas, kuid siiski soovitakse aasta lõpus ehitustöödega algust teha.

Toimetaja: Marju Kaasik, Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: