Kokkuleppeteenuse pakkujad kompavad endiselt seaduse piire
Kuna Eestis ei ole siiani seadustatud sõidujagamisteenust, siis kompavad kokkuleppeteenust pakkuvad juhid ja ettevõtted endiselt seaduse piire. Näiteks toob Taxify sellest nädalast tänavatele valge-rohelised autod, mis on sarnaselt taksodele tänavapildis selgesti eristatavad, ent pakuvad siiski nn kokkuleppevedusid. Parlamendi majanduskomisjon tahab jagamismajandust reguleerivad muudatused vastu võtta novembri jooksul.
Siiani on nii Uberi kui ka Taxify teenust eristanud klassikalisest taksoteenusest see, et neid saab tellida vaid veebiplatvormi kaudu. Erinevalt taksodest ei ole ka autod tänavapildis selgelt eristatavad. Selle nädala lõpus peaks aga tänavatele ilmuma 10 valge-rohelist autot, mis kannavad Taxify logo, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me näeme, et järjest rohkem juhte tahab Taxifyga liituda, aga on endiselt sajad juhid, kellel ei ole endal autot ehk nad ise liisingut ei saa. Täna nad siis rendivad kas mõnest taksofirmast endale autot või neil ei ole üldse. Ja edaspidi me näeme, et ilmselt aasta lõpuks, või ütleme aasta jooksul, 50-100, oleneb, kuidas nõudlus on," rääkis Taxify arendusjuht Martin Villig.
Sõidujagamisteenus on täpselt seadustamata, mistõttu kompavad mitmed jagamismajanduse teenust pakkuvad ettevõtted praegu kehtivate seaduste piire.
"Kuna seda autot saab tellida ainult äppi kaudu, seda autot klient tänavalt võtta ei saa, siis ta peamiselt ongi selline brändi tuntus ja teistele autojuhtidele märgiks. Me kaalume võib-olla ka taksovarustuse panemist osadele autodele, aga vähemalt esimese piloodi raames on need autod uue seaduse mõttes kõik n-ö kokkuleppeveo autod," sõnas Villig.
"Ma ei julgeks küll öelda, et see seadusele näkku sülitamine on," kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling (RE). "Ja ma ei ole ka täpselt kursis, mida nad plaanivad, nii et vaatame, mis see täpselt on, millega nad välja tulevad ja kuidas see tänasesse ruumi haakub."
"Me ei tohiks luua olukorda, kus tekib ebaterve konkurents. Ehk siis osutatakse küll sõnades sõidujagamist, aga tegelikult sisuliselt on tegemist taksoteenusega," märkis omakorda riigikogu majanduskomisjoni liige Ken-Marti Vaher (IRL).
Ühistranspordiseaduse muudatus, mis puudutab kokkuleppevedusid, läbis riigikogus kevadel esimese lugemise. Nüüd on eelnõusse tehtud mitmeid muudatusi. Näiteks langeks vastutus teenuse osutajale, mitte platvormile. Teine muudatus puudutab konkreetselt taksoteenuse ja jagamisteenuse eristamist.
"IRL esitas oma ettepaneku, eristades näiteks, et sõidujagaja saab olla füüsiline isik. Kui tegemist on juba juriidilise isiku ehk ettevõtjaga, siis tegemist ei ole enam sõidujagamisega. Lauale on pandud ka alternatiivne lähenemine. Et piirata ära sõidujagamine läbi käibe. Ehk siis aastas võiks käive olla mitte rohkem kui 16 000 eurot," selgitas Vaher.
"Kõikide jagamismajanduses osalevate inimeste maksuandmed edastataks automaatselt maksuametile. Ja viimase võib-olla olulise asjaks oleks see, et lubaksime ainult elektroonilisi makseid," sõnas riigikogu majanduskomisjoni liige Palling.
Majanduskomisjoni liikmed avaldasid lootust, et kokkuleppevedusid reguleerivad muudatused võetakse vastu veel sel aastal.
Toimetaja: Laur Viirand