Politsei tabas ligi 50 varguses kahtlustatava ({{commentsTotal}})

Politsei tabas eelmisel nädalal mehe, keda kahtlustatakse ligi poolesajas varguses, mille kogukahju on enam kui 60 000 eurot. Politsei kahtlustab, et kuritegude toimepanekul võis abis olla ka mehe elukaaslane.

Läinud nädalal pidasid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ametnikud koos K-komando eriüksusega Tallinnas Tähesaju kaubanduskeskuse juures kinni 36-aastase Maksimi. Mees oli lõhkunud poe akna ning haaranud sealt kaasa kuus seljakotti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Just selline kiire aknalõhkumine ja lähimate kättesattunud asjade kaasahaaramine oligi mehe stiil. Ta käis vargil nii ettevõtetes kui ka korterites.

Läbiotsimisel leidsid politseinikud mehe kodust tõenäoliselt varastatud käekellasid, parfüüme, alkoholi ja ehteid. Mees tegutses lisaks kesklinnale ka Mustamäel, Õismäel, Lasnamäel, Nõmmel ja Maardus.

Oma nägu varjas ta respiraatori, aga ka riidest mütsi taha.

"Kui ta eluruumi vargust pani toime akna kaudu, siis, kui tal oli rohkem aega, varastas ta sokkidest televiisorini. Kui ta läks öösel vargust toime panema eluruumi, kus inimesed magasid, siis ta kiiruga näppas sülearvuti. Ütleme nii, et /.../ väga raske oli välja selgitada, et just üks isik võiks neid kuritegusid toime panna," selgitas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseikapten Toomas Jervson.

Kurjategija tabamise tegigi raskemaks asjaolu, et ta tegutses üle linna, ei erinenud oma vargustekäekirja poolest paljudest, samas ei kuulunud ta politsei jaoks n-ö riskirühma ehk polnud otseses rahahädas ega alkoholi- või narkosõltuvuses.

Oma motiivi pole ehitajana töötanud Maksim seni uurijatele avaldanud.

"Antud inimesel sõltuvusi polnud ja materiaalses mõttes oli tal kõik olemas ja vajadust kuritegu toime panna, et leiba lauale saada, kindlasti ei olnud," kinnitas Jervson.

"Isikul oli püsiv töökoht, tal oli regulaarne sissetulek - selles mõttes jääb selgusetuks, mis ajendas teda neid kuritegusid toime panema," ütles Põhja ringkonnaprokurör Merika Nimmo.

Politseil on alust arvata, et ka Maksimi elukaaslane võis mehe tegevusele kaasa aidata, kuid see on veel selgitamisel.

Juhtunu osas on alustatud kriminaalmenetlust ja Maksim võetud eeluurimise ajaks vahi alla.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: