"Välisilm": pingete kasvamine Lääne ja Moskva vahel pole "sõjahüsteeria", vaid fakt ({{commentsTotal}})

ETV saade "Välisilm" analüüsis viimasel ajal Venemaa poolt tehtud ähvardusi nii Süüria puhul kui ka teistel teemadel ning jõudis järeldusele, et pingete kasvamine Lääne ja Venemaa vahel pole kahjuks ainult propagandistlik "sõjahüsteeria", vaid fakt.

Hirmsat sõjakära on kuulda tegelikult juba oktoobri algusest peale, sõda ennast õnneks - väljaspool Süüriat ja Ida-Ukrainat muidugi - ei ole. Päris tõsiseks läksid asjad siis, kui Venemaa vedas tuumapommivõimekusega Iskander-raketisüsteemid Kaliningradi oblastisse, mille peale Saksamaa teatas, et Lääne ja Venemaa suhted pole kunagi pärast külma sõja lõppu nii ohtlikus seisus olnud. Iskanderite paigutamine järgnes vahejuhtumile ÜRO julgeolekunõukogus, kus lääneriigid ja Venemaa vastastikku teineteise resolutsioonid vetostasid.

Suur sõjapiksepilv on hirmsa müristamise saatel silmapiirile tõusnud peamiselt seoses Vene õhuväe tegevusega Aleppos, kus ilmselt üritatakse koos Bashar al-Assadi vägedega, viimase palvel tappa ära kõik, kes mässulisse Ida-Alepposse veel üldse jäänud.

Asjaolu, et Venemaa südamerahuga ignoreerib kõiki tsiviilisikute kaitseks mõeldud konventsioone on üks põhjusi, miks lääneriikide retoorika väga kurjaks on pööranud.

Kohe pärast Iskanderite Kaliningradi viimist hakkasid Vene telekanalid aga kõnelema võimalikust sõjast. Esitatud on tuumaapokalüpsise võikaid kirjeldusi ning soovitatud kodanikel välja uurida, kus asub nende elukohale lähim tuumavarjend, kuhu rünnaku puhuks pakku minna.

Venemaa tuntud teleankur Jevgeni Kisseljov, kes on ka Lääne sanktsioneeritud isikute nimekirjas, pühendas pea kaks tundi ähvardamisele, et Läänega puhkev sõda võib võtta tuumamõõtmed.

Samuti algatas Venemaa õppused, kus harjutatakse ulatuslikku tuumasõda. Ametlikult viidi ka Iskanderid Kaliningradi just nende õppuste käigus.

Peterburi linnapea on teatanud, et sõja puhkedes hakkab suurlinna elanike leivanorm olema 300 grammi kahekümneks päevaks.

Sisuliselt üritab Venemaa jälle lääneriikidelt mõndagi välja pressida, eriti just vabu käsi Süürias tegutsemiseks. Sellele viitavad ähvardused, et iga USA lennuk, mis Bashar al-Assadile ustavaid vägesid ründab, tulistatakse alla, aga iga Vene lennuki allatulistamist käsitletakse sõjakuulutusena.

Veel rohkem aga avaldus, et kui USA julgeb kehtestada Venemaale sellised sanktsioonid, nagu pikka aega kehtisid Iraanile, siis võetakse neid sõjakuulutusena. Näiteks kui Venemaa pangad lülitatakse välja rahvusvahelisi tehinguid võimaldavast SWIFT-süsteemist, siis võtab Venemaa seda sõjakuulutusena ja kargab USA-le kallale.

Ähvardused näikse vilja kandvat, Euroopa Liit juba püüabki täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaale igal viisil vältida.

"Ma isiklikult kaldun pigem keskenduma tõigale, et EL-i tööriistakastis ei ole ainult sanktsioonid. Meil on palju muid instrumente, mida me võime kasutada," kommenteeris Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.

Mõningate hinnangute kohaselt on Venemaa väljapressimine palju ulatuslikum.

Nimelt ei üritavat Venemaa sugugi ainult pöörata enda kasuks olukorda Süürias, vaid mäng käib väga kõrgele panusele - ei vähemale kui USA presidendikohale. Kui sinna ei saa Venemaa soosikuks peetav vabariiklane Donald Trump, alustavat Venemaa kättemaksuks sõda.

Sellele viitavat mõningad Venemaa sõjalised ettevalmistused, nagu Angara tüüpi kanderakettide paigutamine Plesetski sõjaväekosmodroomile.

Neid hinnanguid võib pidada ebaobjektiivseiks, koguni hüsteerilisteks - paraku aga ajab üsna sarnast juttu Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei kurikuulus liider Vladimir Žirinovski. Tema on öelnud, et Trump tähendab rahu, Clinton aga kindlasti sõda ning kui ameeriklased soovivad rahu oma kodumaal ja kolmandat maailmasõda ära hoida, peavad nad valima Trumpi.

Siingi võib öelda, et Žirinovski on tuntud poliitiline kloun, kelle avaldusi ei saa tõsiselt võtta. Paraku on teada, kuidas Kreml on korduvalt kasutanud Žirinovskit rahva meelsuse testimiseks, lastes tal lagedale tulla igasugu liialdustega, millele siis on järgnenud Kremli sisuliselt samasugused, kuid siiski oluliselt mõõdukamad käigud.

Kui on tegu väljapressimisega Süüria küsimuses, siis tundub, et Lääs lihtsalt käsi püsti ajada ja alla anda ei kavatse. Peale väga teravalt Venemaa vastu väljendunud Briti poliitikute on jätkuvalt ootamatult raevukas ka Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault.

"Ma pean lisama, et Venemaa on Bashar al-Assadi hävituskampaaniaga seotud. See meenutab meile Groznõis juhtunut, kuid nii ei tohi minna, sellele olukorrale ei tohi läbi sõrmede vaadata. Kõik on tehtud, et me oleksime vait ja vaataks läbi sõrmede, kuid mitte nii ei pea tänane kohtumine minema," märkis Ayrault.

Sõjakära suurendavad peale Iskanderite veel S-300 ja S-400 õhutõrjesüsteemid, mida Venemaa Süüriale tarnis, teades väga hästi, et ühelgi mässulisel rühmitusel õhujõude ei ole, seega saavad alla tulistatavatena kõne alla tulla ainult NATO riikide lennukid.

Samasse ritta kuulub relvaplutooniumi käitlusleppe peatamine kohe oktoobri alguses, kolme raketikandja läkitamine Vahemerele ning veel paljud väiksemad ettevõtmised.

Hoolimata sellest, mida Venemaa telekanalid oma rahvale näitavad, annab Venemaa Lääne poole teada, et Lääne hirmud on mõttetu sõjahüsteeria üleskütmine. Küll aga süüdistab president Vladimir Putin USA-d kompromissivalmiduse puudumises.

"Probleemide lahendamine maailmapoliitikas nõuab kompromissile jõudmist, kuid mitte kõik riigid pole selleks valmis ja kõigepealt pole valmis USA. Nende poolt pole mingit soovi kompromissiks, nemad tahavad dikteerida. Sellist stiili on USA kasutanud juba viimased 15-20 aastat ja nad ei taha sellest stiilist loobuda," sõnas Vene riigipea.

Loodetavasti siiski ei too lähiaeg vastust Ühendkuningriigi ajalehes The Guardian esitatud küsimusele, kas USA on valmis Eesti pärast sõdima. Pingete kasvamine on aga kahjuks fakt, mitte hüsteeria, ning üle keema kippuvast suhtepotist liigse auru välja laskmine pole aga sugugi lihtne.

ERR-iga rääkinud Moskva elanikud peavad süüdlasteks poliitikat ja massimeediat

ERR-i ajakirjanik Neeme Raud oli sel nädalavahetusel Moskvas ja küsis seal tavalistelt inimestelt, kuidas nemad võimalikku sõjaohtu suhtuvad.

"Moskva inglise keelse ajalehe The Moscow Times selle nädalase numbri esilehe pealkiri on Breakdown - kokkukukkumine. Venemaa ja Lääne suhted on teinud järsu pöörde halvenemise poole. Seda inglise keelset lehte loevad siin Moskvas muidugi enamikus välismaalased. Kuid uurisime mida arvavad moskvlased suhete halvanemisest läänega ja juttudest, et silmapiiril võib olla ka lausa sõda," kommenteeris Raud.

"Asjadest arusaava inimesena arvan, et kõik otsustatakse teisel tasandil, mitte meie omal. Rahval ei tasuks sõda karta, mulle tundub," leidis moksvalanna Irina.

Moskvalased Leonid ja Irina arvasid, et kahjuks võib tänu mingile eksitusele ka olukord pingelisemaks minna, kuid ametliku sõja puhkemist nad ei uskunud. "Juhuslikult võib midagi puhkeda, tänu eksitustele, aga mingit konkreetselt välja kuulutatud sõda ei tule, arvan. Nii väga tahaks, et seda ei tuleks, ma loodan, et seda ei tule, et mõistus võidab kõigil - nii venemaalastel kui ka kõigil teistel."

Küsimusele, kas venemaalased mõtlevad sellele, et suhted Läänega pidevalt halvenevad, vastasid nad järgnevalt: "Teate, meil on ükskõik, mida USA teeb, aga meid huvitaks sõbrustamine Baltimaadega, nagu naabrid, nagu varem sõbrustasime, käisime üksteisel külas. Arvan, et meie rahvas ei mõtle sõpradest ja naabritest halvasti. Kuid arvan, et meist mõeldakse seal halvasti. Ent kõik see on poliitika."

"Arvan, et praegune kriis, või kujutis sellest, on suuresti mitte just kunstlik, aga kunstlikult üles puhutud. Jah probleeme Lääne-Ida suhetes, suhetes Venemaaga on, aga ma ei arva, et neil on mingisugune fundamentaalne või süsteemne tähendus, nagu näiteks Nõukogude ajastul, kui jutt käis ideoloogiate võitlusest. Arvan, et kõik kannatavad selle vastasseisu taseme pärast, kuhu olukord nüüdseks on jõusnud. Seepärast arvan, et aja jooksul peab asi siiski rahunema. Mõistus ja vastastikused huvid võidavad," uskus omakorda Aleksei.

Seega jäi esmapilgul kõlama nende moskvalaste arvamus, kes leiavad, et kõik see jutt sõjast on poliitika ja hüsteeria õhutamine, mida teeb peamiselt massimeedia.



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.