EIK president: riiklikud kohtud võiksid meie tööd kergendada ({{commentsTotal}})

Eestis oli kaks päeva Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) president Guido Raimondi. Kohtumistel Eesti õigusala juhtidega rõhutas Raimondi, et siinsed kohtud võiksid paremini mõista ja järgida inimõiguste konventsiooni ning sellega kergendada Strasbourg'i kohtu tööd.

Sisserändajat, isegi kui ta on illegaal, tuleb kohelda nii nagu riigi kodanikku, see on peamine põhimõte. Teine põhimõte on see, et riigil on õigus reguleerida sisserännet. Riik otsustab, keda aktsepteerida ja keda mitte. Samas on neil kohustus mitte deporteerida illegaale sinna, kus nad on ohus. Siin räägime konventsiooni põhitõdedest nagu õigus elule, piinamistvälistav jne. Veel enam, kui räägime asüülitaotlejast, siis peab riik tagama õiglase protseduuri. See on vajalik, et hinnata, kas inimesel on õigus asüülile ja rahvusvahelisele kaitsele.

Kuidas te hindate Venemaa otsust, et nemad ei peaks enam järgima Euroopa inimõiguste kohtu otsuseid või et neil on õigus, millist järgida ja millist mitte?

Ma ei ütleks seda nii. On tõsi, et Venemaa duuma võttis eelmisel aastal vastu seaduse, mis annab valitsusele õiguse konstitutsioonikohtult küsida, kas rahvusvaheline kohtuotsus järgib põhiseadust või mitte.

Seda seadust on kasutatud kaasuses, kus arutati vangide hääletusõigust.

Valitsus küsis konstitutsioonikohtult arvamust ja vastus oli negatiivne. Vangide hääletusõiguse keeld vastab Venemaa põhiseadusele. Samas pean märkima, et Venemaa konstitutsioonikohus väljendas head tahet, et nad püüdsid leida lahendust kohtuotsuse täitmiseks, vaatamata põhiseaduslikele takistustele. Nad näitasid teed duumale, kuidas täita kohtuotsust, vaatamata põhiseaduslikule probleemile. See on olukord. Ma ei ütleks, et Vene valitsus võib valida otsuseid, mida täita. Pean ütlema, et 95% otsustest on õigesti täidetud.

Kuidas Euroopa inimõiguste kohus Eestit näeb?

Kui arvestame Eesti rahvastikku, siis kohtusse jõudnud taotluste arv on suhteliselt suur, kuid nüüd on taotluste arv päris väike ehk umbes 40 ringis, mis on praktiliselt tühiasi suures pildis.

Ma ei ütleks, et Eestiga seotud taotlused piirduvad vangla teemadega, kuigi on mõni juhtum, mis on meie tähelepanu pälvinud.

Seega Eesti on hea eeskuju?

Ütleksin küll.

Aga halb eeskuju on Venemaa?

On mõningaid riike, kelle nime ma otse ei ütleks sellega seoses. Kuid on mõningaid riike, mida kutsume kõrge arvuga riikideks ning minu kodumaa, Itaalia on üks neist. On viis riiki - Venemaa, Türgi, Itaalia, Ukraina ja Rumeenia. Kui mõni lahendus leitakse neis riikides, siis parandaks see olukorda dramaatiliselt.

Süsteemi ei loodud mõttega, et usaldada saab Strasbourgi kohut, mille ülesanne on kaitsta üldiselt inimõigusi.

Seepärast tahame paremaks muuta dialoogi riigi kohtuga, et riigis muutuks konventsiooni täitmine paremaks. See on tuleviku lahendus, sest meie peamine probleem on see, et meil on liiga palju juhtumeid. Praegu on 76 000 läbivaatamist ootavat taotlust, mis on dramaatiline edasiminek. Meil oli 2012. aasta lõpus 160 000 samasugust taotlust, mis oli muret tekitav.

Kas vajate rohkem kohtunikke?

Ei, ei ole vaja, sest riiklik süsteem peaks toimima paremini. See on lahendus. 76 000 kaasust ei ole hallatav, eriti rahvusvahelises kohtus. Võib-olla mitte rohkem kohtunikke, aga ressursse oleks kasulik.

Mida te sellega mõtlete? Rohkem ressursse?

Teate, et kohus kuulub Euroopa Nõukogule ja seega on ka osa Euroopa Nõukogu eelarvest. Praegu on eelarves kehtestatud nullkasvu reegel, mis tähendab aasta-aastalt langust ning see tähendas ka kohtule 19 töökoha kaotamist. Võime olukorda parandada ja riigid rohkem panustada ning nad aitavadki, teistmoodi, pakkudes abijuriste ja muuga, kuid see ei ole kindlasti piisav.

Toimetaja: Laur Viirand



Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.Keskerakondlaste eraldi valimisnimekirja esialgu ei tule.
Savisaare ja Toomi valimisliitu esialgu ei tule

Edgar Savisaare toetajad andsid kolmapäeval pressikonverentsi, mis algselt oli mõeldud uue valimisliidu tutvustamiseks. Selgus aga, et praegu nimekirja ei tule ja nädala jooksul proovitakse Jüri Ratasega läbi rääkida. Valimisnimekiri ise on juba valmis.

Uuendatud: 21:30 
Pärnu tantsulapsed ööbivad Tallinna 21. keskkoolis.Pärnu tantsulapsed ööbivad Tallinna 21. keskkoolis.
Laulu- ja tantsupeolisi majutatakse 44 koolimajas

Laulu- ja tantsupeole saabunud lapsed ja noored ööbivad traditsiooniliselt Tallinna koolimajades. Enam kui 19 tuhat noort mahutatakse ära 44 Tallinna ja Harjumaa kooli.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics