Jüri Luik: president Putinil on praegu kaks selget motiivi ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik ütles telesaatele "Välisilm" antud intervjuus, et Venemaa presidendi Vladimir Putini viimase aja välispoliitilistel sammudel on kaks olulist motiivi - Süüria ja USA presidendivalimised.

"Ma arvan, et Putinil on tema käitumiseks siiski üsnagi selged motiivid ja neid motiive on minu arvates kaks. Üks on seotud sõjaga Süürias ja Putini sooviga tagada, et tema teenrile või abimehele Bashar al-Assadile hakkaks üsna pea taas alluma kogu Süüria," rääkis Luik.

"Ja teine on seotud USA presidendivalimistega ja sooviga tekitada selline olukord, kus uue USA presidendi ees on juba rida toimunud fakte ja toimunud samme ja kui USA president siis tahab midagi teha, siis ta peab tulema Putinit paluma, sest Putin on suutnud presidendivalimiste ajal eskaleerida olukorra nii kõrgele, et vastaspoole ainus võimalus on tulla nö müts pihus Putinilt siis mingeid järeleandmisi või rahualgatusi kauplema," jätkas ta.

Luik tunnistas, et olukord on praegu tõepoolest keeruline.

"Kuid samas ma arvan, et tuleb väga rahulikult ja külmavereliselt analüüsida, millised on Putini huvid. Kui me võtame näiteks Süüria, siis Süüria puhul on tekkinud olukord ja see oli just nimelt viimase kuu aja jooksul, kus USA administratsioon siiski üsnagi tõsiselt arutas seda, kas kasutada muude vahendite hulgas ka jõudu Süürias - loomulikult mitte venelaste vastu, aga Assadi vastu. Ja siis oleks Putin olnud olukorras, kus tal oleks olnud kaks võimalust - kas alustada sõda Ameerika Ühendriikidega või jätta Assad Ameerika Ühendriikide kätte piltlikult öeldes. Ühendriigid seda ei teinud, aga see arutelu oli üsnagi reaalne ja olukorras, kus Putinil tegelikult ei oleks olnud mingeid muid vahendeid selle protsessi pidurdamiseks, siis ta mängis välja president Obama loomuomasele ettevaatlikkusele ja tekitas niisuguse pingeõhkkonna, mis on viinud selleni, et tõepoolest praegu igasugused sõjalised variandid on laualt maas," selgitas ta.

"Kuid ja jällegi ekslikult on Putin kandnud selle käitumise nii kaugele, et sekkudes USA presidendivalimistesse, kasutades küberrelva korduvalt, on ta tekitanud olukorra, kus isegi Obama, kes nagu öeldud, on vägagi ettevaatlik sekkuja, on praegu pandud olukorda, kus ta on teatanud väga selgelt ja ühemõtteliselt, et ta kavatseb vastata Venemaa-poolsele küberrünnakule. Sama on öelnud ka asepresident Biden. Ühesõnaga jättes nüüd kogu selle niisuguse telehüsteeria kõrvale, seisame me praegu olukorras, kus üks suurriik ehk siis Ameerika Ühendriigid on teatanud, et seistakse suure kübersõja lävel. Tegu on olukorraga, mis on ülimalt-ülimalt muret tekitav ja sellest küberaspektist väga palju ei räägita, kuna keskendutakse just sellele teisele poolele," nentis Luik.

Luik rõhutas, et praegu on see "kuum punkt" just nimelt Süürias. "Tegu on väga väikese riigiga, tegu on väga suurte sõjaliste jõududega, mis on seal taevas ja võib juhtuda ka mingisugune eksihinnang - tulistatakse enesekaitseks. Väga raske on ennustada, aga reaalsed riskid on seal olemas. Meie jaoks on probleem muidugi selles, et alati, kui pingestuvad äärmuseni USA ja Venemaa suhted, siis on täiesti võimalik, et Venemaa mängib selle oma pahameele välja kuskil mujal. Ehk kannab siis oma tegevuse raskuspunkti kuskile mujale üle. Ma ei arva, et nüüd Balti riike ohustaks nüüd mingisugune otsene sõjaline, aga meil tuleb meeles pidada, et kõik see, mis toimud Süürias, võib omada üsnagi otseseid järelmeid ka Eesti julgeolekule."

Eesti lähipiirkonnas toimuva näol on Luige arvates tegu eelkõige surveavaldusega.

"Ma ei usu, et venelased arvavad, et neil õnnestub NATO-lt midagi erilist välja pressida, et NATO viiks oma väed Balti riikidest minema. Seda ma pean ülimalt ebatõenäoliseks. Aga tegu on, jah, sellel piltlikult julgeoleku malelaual omapoolsete panuste kiire tõstmisega. Ma meenutan, et need Iskanderid on tõepoolest raketid, mis võivad kanda ka tuumapead. Ja USA presidendivalimiste tsüklis, kus me praegu oleme juba olukorras, kus USA administratsioon on väga nõrga teovõimega ja pärast valimisi veel nõrgema teovõimega - see annab venelastele muidugi akna, mis võimaldab neil paigutada need raketid Kaliningradi ja kui tuleb uus president, siis on see fakt, et need raketid on seal Kaliningradis ning neid sealt enam kuidagi ära ei saa. Ja nii edasi - kindlasti on siin ka teisi samme, mida tehakse, näiteks Krimmi militariseerimine, mis kõik tehakse ära sellel interregnumi perioodil," lausus ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: