Ukraina justiitsminister: meil oli maa, aga nüüd oleme loonud riigi ({{commentsTotal}})

Venemaa propaganda püüab Ukrainast visalt luua muljet kui ebaõnnestunud riigist, kus võimuvahetusest hoolimata lokkab korruptsioon, mida ei tahetagi ohjeldada. Ukraina justiitsminister Pavlo Petrenko tõi "Välisilmale" antud intervjuus aga arvukalt näiteid, et nii see ei ole.

Võib vist öelda, et korruptsioon on Ukraina üks peamisi probleeme. Mõned kriitikud ütlevad, et pole piisavalt poliitilist tahet, et sellega tegeleda. Kas saate tõestada vastupidist?

Kui kriitikud ütlevad, et 2 aasta jooksul pole midagi muutunud, siis see ei ole tõsi. See on Venemaa propaganda, mis üritab väita, et Ukraina ei muutu ja on ebaõnnestunud riik.

Tegelikult on kahe ja poole aastaga palju muutunud. Lõime täiesti uued korruptsiooni vastu võitlemise organid. Tegime reformi energeetikasektoris, see oli üks suurimaid korruptsiooniallikaid. Seal toimus rahvusvaheline korruptsioon - Ukraina ja Venemaa vahel, gaasiga, miljardite dollarite ulatuses. Nüüd on meil tulemused. Ukraina on Vene gaasist sõltumatu. Võtame gaasi Euroopa riikidest. Me hoiame aastas kokku 4-5 miljardit dollarit aastas, mis läks offshore-firmade taskutesse.

Otsustasime rajada täiesti uued asutused. Riikliku Korruptsioonivastase Büroo, Riikliku Korruptsioonivastase Prokuröri ja Rahvusliku Korruptsioonivastase Agentuuri. Nüüd saame näidata tulemusi. Esimese 9 kuuga on neil üle 200 kriminaaljuurdluse korrumpeerunud tipp-ametnike vastu - kohtunikud, prokurörid, parlamendisaadikud, ministeeriumide töötajad jne.

Nad on saatnud üle 30 juhtumi kohtusse, uurimine on lõppenud. See on hea vastus neile skeptikutele, kes ütlevad, et midagi pole muutunud.

Teil võivad olla büroodes tööl head detektiivid, aga kui teil on korrumpeerunud kohtunikud, siis sellega protsess lõppeb. Kuidas te korrumpeerunud kohtunikest lahti saate?

Renoveerime kohtusüsteemi täielikult. Mõistsime, et on võimatu vanu kohtunikke ümber õpetada, kes on peast korrumpeerunud. Loome uued kehad - uus ülemkohus, uus apellatsioonikohus, uued kohalikud kohtud. Korraldame avalikud konkursid nagu Korruptsioonivastases Büroos, võtame tööle uued inimesed, kes pole kohtusüsteemis varem töötanud anname neile head palgad ja sõltumatuse garantii. Teistmoodi süsteemi ei muuda.

Järgmise 6 kuu jooksul on meil uus ülemkohus. See saadab teistele kohtunikele selge sõnumi, et nad peavad hakkama teistmoodi elama.

Mulle tundub, et korruptsioon probleem, mitte ainult Ukrainas, aga ka teistes riikides, kes on Ukraina tee läbi teinud, on inimeste peades. Kuidas leiate inimesed, kes ei ole korrumpeerunud?

Meil on väga ilusad inimesed, kes korraldasid kaks revolutsiooni. Kes võitlesid demokraatia eest relvadega. Meil on haritud inimesed. Muidugi on inimeste peades probleem kohaliku korruptsiooniga, aga inimesed tahavad elada uues riigis, uute reeglitega, kus ei pea maksma teenuste eest bürokraatidele. Meil on üle 40 000 advokaadi, kes töötavad erasektoris. Ma olen erasektorist, olin advokaat. Olen minister olnud vaid kaks ja pool aastat. Meil on tuhandeid juuradoktoreid. Need on uued inimesed, kes tahavad riiki muuta. Me oleme paari aastaga loonud tõelise riigi. Meil oli maa, aga nüüd oleme loonud riigi. Meil ei ole võimalusi vigu teha.

Aga tõsiasi, et ühtegi suurärimeest või oligarhi, nagu te neid Ukrainas kutsute, ei ole kohtu ette toodud pärast president Janukovitši kukutamist, ei sisenda usaldust, et protsess kulgeb piisavalt kiiresti?

Olukord on riigis muutunud, reeglid on muutunud. Vanad reeglid, mis võimaldasid oligarhidel teenida riigifirmade ja piiridega raha, seda ei ole enam. Kui muudad mõtlemist ärireeglite osas, siis võib tegutseda, võid olla suurärimees. Ma usun, et riigi suurimad ärimehed mõistavad seda. Kui mitte, siis külastavad neid meie uued korruptsioonivastase võitluse organid.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: