Relvaomanike statistika ei kinnita juttu 5. kolonnist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Politsei- ja piirivalveameti andmetest nähtub, et keskmine relvaomanik pole EKRE juhi Mart Helme portreteeritud vene rahvusest noormees, vaid 45–55-aastane vintraudse püstoliga harjumaalane.

Septembri lõpu seisuga on Eestis 27 335 relvaomanikku, kellel on kokku 57 612 relva ning kõige rohkem relvi, üle 10 000, on Harjumaal, järgneb Ida-Virumaa 2223 ja Pärnumaa 2115 relvaga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kõige rohkem relvaomanikke on vanuses 46–55, neid on üle 6000 ning kõige vähem on relvi alla 25-aastastel ehk 421. Relvalube on oktoobri seisuga väljastatud 29 474.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp ütles, et 5. kolonni ja 5000 muulase mobiliseerimisvalmidust ei ole võimalik kinnitada, kuigi võimalikel ohugruppidel hoitakse silma peal.

Samuti ei kinnita Helme väidet relvaomanike statistika, sest politsei- ja piirivalveameti andmed näitavad hoopis muulastest relvaomanike vähenemist. Ühtekokku on 2012. aastast registreeritud 191 Vene kodanikust relvaomanikku. Määramata kodakondsusega ehk halli passi omanikke on sama ajaga registreeritud 224.

Grupis "muu” kus on viimasel viiel aastal registreeritud ühtekokku 98 relvaomanikku, on kõige rohkem Soome, Rootsi, Läti, Hiina, Ukraina, Kasahstani, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia kodanikke.

Teenistus- ja tsiviilrelvade registris esimest korda registreeritud inimeste arv on 2014. aastast alates stabiilselt vähenenud. Kui 2014. aastal oli esimest korda relva registreerinud inimesi 1020, siis järgmistel aastatel pole see hulk enam 1000-ni küündinud.

Mullu registreeriti 5216 relva. Neist 1746 olid vintraudsed püstolid – relvaomanike eelistatuimad relvad.

Toimetaja: Marek Kuul



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: