Jõhvi kesklinnas ehitas maaomanik kõnniteele aia ette ({{commentsTotal}})

Jõhvi kesklinnas on liiklejad sattunud ohtlikku olukorda, kuna vallavalitsus lubas omanikul ehitada sajameetrilisele kõnniteelõigule aia ette. Valla kompromissiotsingud pole omaniku poolt mõistmist leidnud.

Hoone, kus on asunud kohtu- ja kultuurimaja, ostis riigilt 2011. aastal 201 000 euroga ärimees Oleg Šilovile kuuluv OÜ Ballenbalt.

Hoone juurde kuulnud maal asus valla rajatud kõnnitee. Eelmisel aastal andis praeguseks juba vallavalitsusest lahkunud ametnik välja ehitusloa krundile aia rajamiseks arvestamata, et omanik võib jätta aia sisse ka kõnnitee. Nii juhtuski.

Algselt leidis vald omanikuga kompromissi. Püsti olid vaid aiapostid ja inimesed said käia mööda kõnniteed. Möödunud suve hakul ehitati aed lõpuni ja jalakäijad pidid hakkama kasutama vastava märgituse saanud sõiduteed.

Esmaspäevaks selgus, et vallapoolsed jõupingutused eramaal asuvat kõnniteed oma valdusesse saada vilja ei kanna. Tekkinud olukord tuli igapäevaselt sealkandis liikuvatele inimestele ootamatult.

Kuna nimetatud tee viib linna tuiksoonest elamurajooni, aga ka poodidesse, siis kasutab seda päevas sadu liiklejaid. Eriti ohtlikuks teeb olukorra asjaolu, et vahetus läheduses asub kool.

"Kõige parem lahendus probleemile oleks Vahe tänaval tee ümberehitus, kus siis eraldataks kõnnitee sõiduteest," rääkis Jõhvi politseijaoskonna juht Kalle Kuusik.

Praegu müügis oleva kinnistu omanik ei soostunud pikemaid kommentaare andma öeldes, et eramaa omanikuna võib ta oma krundil teha seda, mida soovib.

Toimetaja: Priit Luts



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: