Lõuna-Eestis harjutavad operatiivteenistused kuue erineva päästejuhtumi lahendamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Teisipäeval toimub Tartu, Jõgeva ja Põlva maakonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisiõppus, mille käigus harjutatakse samaaegselt kuue erineva pääste- ja korrakaitsesündmuse lahendamist.

Ajaliselt kattuvatel osaõppustel tuleb operatiivteenistustel reageerida haigla põlengule ja koolimajale tehtud pommiähvardusele Tartus. Samal ajal teatatakse äkkrünnakust ja pantvangiolukorrast Põlva kultuurikeskuses, mida asuvad lahendama tavapatrullide kõrval ka kiirreageerijad ning läbirääkijad. Selle kõrval teatatakse Peipsil juhtunud laevaõnnetusest ning raskest liiklusõnnetusest Jõgevamaal, millele omakorda järgneb inimeste otsing maastikul, ütles politsei pressiesindaja Kerly Virk ERR.ee-le.

Õppuse juht, politseileitnant Ottomar Virk ütles, et seni on koostööõppustel peamiselt lahendatud üksteisele järgnevaid kriisiolukordi, et mõõta operatiivüksuste valmisolekut ajaliselt pikemas perspektiivis, näiteks ööpäeva vältel.

"Tänasel õppusel kontrollime operatiivteenistuste juhtimis- ja reageerimisvõimekust olukorras, kus samaaegselt tuleb lahendada kokku kuus mahukamat vahejuhtumit kolmes Lõuna-Eesti maakonnas korraga. Ühesõnaga paneme proovile oma võimekuse olukorras, kus olemasolev ressurss on korraga hõivatud kriisiolukordade lahendamisega ning samas tagame veel ka tavapäraste väljakutsete teenindamise," märkis Virk.

"Valmisolek ei sünni pelgalt teadmisest või tarkusest iseendast, seda ongi vaja päriselt läbi harjutada. Oleme kindlalt seda meelt, et kõike, mis kaitseb inimeste elu ja tervist, on vaja pidevalt harjutada," ütles ta.

Õppus kohalike elanike argitoimetusi ei sega ning olulisi muudatusi liikluses kaasa ei too. Arvestada võib siiski sellega, et Põlva kultuurimaja osaõppusel on linnas operatiivjõude tavapärasest rohkem näha.

Politsei eestvedamisel toimuval õppusel on kokku umbes 180 osalejat Lõuna prefektuurist, päästeameti Lõuna päästekeskusest, Lõuna-Eesti pommigrupist, TÜ Kliinikumist, haridusministeeriumist ning häirekeskuse Lõuna-Eesti keskusest.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: