Rõivas: Venemaa on sõjakas, kuid Euroopa Liit ühisarmeed ei vaja ({{commentsTotal}})

Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivas nimetas Venemaa sõjakat käitumist koolikiusajalikuks, lisades, et pole mõtet arutada Euroopa Liidu ühise kaitseväe loomise üle, kuna on olemas NATO.

"Näib, et koolikiusajalikult on tüli hakatud otsima kõikjalt, kust seda leida on võimalik," iseloomustas Rõivas riigikogu ees Venemaa tegevust, andes ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast.

Rõivas ütles, et endise hooga jätkab Venemaa sõjapidamist Euroopa ida- ja lõunanaabruses ning tõtt-öelda osalt ka Euroopas endas, kui arvestada kõiki sõjapidamise viise.

"Meie idanaaber kasutab edasiminekuks nii konventsionaalseid kui hübriidmeetodeid, nii nagu hübriidauto kasutab edasiliikumisel erinevaid kütuseid. Sekkumine kübervahenditega presidendivalimistesse, äärmusparteide rahastamine Euroopas ja ka nende indoktrineerimine Krimmis, lennuõnnetuse sõltumatu uurimise õõnestamine, propaganda ja valede levitamine mahub kõik viimase kirjelduse alla," rääkis Rõivas.

Rõivas viitas Euroopa Liidu värskes globaalstrateegias hinnangule, kus on öeldud, et Venemaa tegevus Ukrainas ja laiemas Musta mere ümbruses on raputanud Euroopa julgeolekuarhitektuuri alustaladeni.

"Ukraina ja Süüria jätkuv küüniline konflikt, aga ka hiljutine lennuõnnetuse Malaysia Airlines 17 uurimine ja palju muudki, on üha enam avanud silmi ja sundinud Lääne avalikku arvamust toimuvat märksa lähemalt ja terasema pilguga vaatama. Pagulaskriis on seejuures Süüria kriisi otsene tagajärg. Aleppost avanev pilt on lihtsalt õõvastav. Seetõttu tuleb eelseisval ülemkogul meil kolleege ilmselt mõnevõrra vähem veenda, et igal juhul peame jätkuvalt hoidma senist joont sanktsioonidega, olema ühtsed, meelekindlad ja lähenema küsimusele pika vaatega," rääkis Rõivas oma kõnes.

Varjupoksile pole vaja aega kulutada

Rõivas ütles, et kuigi Euroopa Liit ei ole kaitseallianss, on ta siiski juba loomisest saadik olnud oma elanike heaolu tagamisega võrdselt ka julgeolekuprojekt. "Ütlen kohe ära, et minu arvates ei ole Euroopa armee loomist praegu laual ja meil ei tasu aega varjupoksile kulutada. Meenutan, et ka NATO-l ei ole armeed, liikmesriikidel on," teatas Rõivas.

Eesti ei peaks samas Rõivase hinnagul Euroopa kaitse teema arendamisse suhtuma allergiliselt, piirdudes arvamusega, et see ei peaks dubleerima NATO-t. "Tõepoolest ei peaks me oma jõupingutusi pihustama, kuid me peaks seda vaatama siiski kui võimalust, sest võimalik on leida kohti, kus Euroopa Liit suudab lisada väärtust juba tehtavale."

Et kaitseküsimustes tuleb enam koostööd teha, on Rõivase sõnul kahtlemata ka üks olulisi järelmeid Brexitist. "Meenutan muuhulgas, et neljast NATO raamriigist ei ole peatselt kolm Euroopa Liidu liikmed. Lootustandvad arengud Küprose põhja- ja lõunaosa taasühendamise üle kaotavad peatselt ühe olulise tõkke koostöö teelt."

Rõivas ütles, et Pariisi terroriaktide näitel on teada, et ELi solidaarsusklausel pakub täiendavaid võimalusi. "Samuti võiks Euroopa Liidu sõjaliste ja tsiviiloperatsioonide juhtimist muuta efektiivsemaks, et muuhulgas võtta välisoperatsioonide koormust NATO-lt ja lastes viimasel keskenduda põhiülesannetele," selgitas ta.

Peaminister ütles, et on teisigi valdkondi, kus koostöö saab olla parem, nagu näiteks kaitsevaldkonna hanked, teadus- ja innovatsiooniuuringud, aga ka EL tsiviilotstarbeliste lahenduste kasutatavus kaitsevägedele. "Euroopa Liidu hübriidstrateegia tuleb ellu viia ning meie arvates võiks uuendada ka laiapõhjalist küberstrateegiat, kus Euroopa Liidul on samuti oluline roll."

Toimetaja: Indrek Kuus



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: