Uus õppeprogramm: Soome koolides ei kutsuta lapsi enam "poisteks" ja "tüdrukuteks" ({{commentsTotal}})

Klass, arhiivifoto.
Klass, arhiivifoto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui riikliku haridusameti poolt põhikoolidele antavad võrdõiguslikkuse juurutamist käsitlevad juhised ametlikult heaks kiidetakse, ei tohi Soome koolides enam pöörduda õpilaste poole sõnu "poiss" ja "tüdruk" kasutades. Uued juhised lähevad plaanide kohaselt rakendamisele juba uue aasta alguses.

Soome haridusamet on koostanud juhised, kuidas õppetöös võrdõigluslikkuse põhimõtteid rakendada ning programmiga tehakse algust juba eelkoolis, kirjutas Helsingin Sanomat.

Palju tähelepanu pälvinud osa uuest programmist on näiteks soovitus, et laste poole ei peaks enam pöörduma sõnadega "poisid" ja "tüdrukud", vaid kasutama nende nimesid.

"Sugu on vaid üks omadus paljude omaduste seas. Selle jätkuv mainimine võib soo tähendust lapse jaoks liialt võimendada," nenditakse haridusameti juhistes.

"Varem on koolides esinenud tava lahterdada asju tarbetult, näiteks moodustada sööklas poiste ja tüdrukute jaoks eraldi järjekordi," selgitas haridusameti nõunik Satu Elo.

Soome uusi juhiseid põhjendatakse ka rahvusvaheliste arengutega ning näiteks on toodud Austraalia Victoria osariigis tuleva aastal aastal algav õppeprogramm "Respectful relationship". Õppeprogrammi on loonud organisatsioon Our Watch, mis tegeleb võitlusega seksuaal- ja lähisuhtevägivalla vastu.

Õppeprogrammi eesmärk on kärpida inimese sooga seotud stereotüüpe ning ennetada perevägivalda. Näiteks peab algkooli õppematerjalides olema pilte, kuidas koduste tööde tegemisest võtavad osa nii tüdrukud kui ka poisid. Samuti näidetakse tüdrukuid ja poisse samu spordialasid harrastamas või samades ametites tööd tegemas.

Lugudes aga räägitakse sellest, kuidas tüdrukud saavad mängida jalgpalli ja töötada arstidena ning poisid võivad valu saades nutta ning väikesi lapsi hoida.

Vanematele õpilastele aga selgitatakse, mida tähendavad mõisted panseksuaal, cis-soolisus ja transsoolisus.

Samas on programmi tabanud Austraalias ka kriitika ning 15 miljonit eurot maksma läinud programmi on kirjeldatud kui maksumaksjate raha raiskamist ning maailmavaateliste seisukohtade pealesurumist.

Soomes pole uus võrdõiguslikkuse programm nii range kui mainitud Austraalia versioon.

"Meil ei ole kombeks kirjutada väga detailseid juhiseid, sest meie õpetajad on väga põhjaliku hariduse saanud. Neid ei ole vaja kättpidi juhtida, vaid nad saavad ise aru, kuidas õppeprogrammis märgitud eesmärgid saavutada," rääkis nõunik Elo.

Soomes on areng hetkel sealmaal, et seaduste kohaselt peavad peavad kõik põhikoolid koostama uue aasta alguses võrdõiguslikkuse kavad ning jälgima nende täitmist. Uus kava tuleb edaspidi koostada iga kolme aasta järel. Käesolevad haridusameti juhised ongi mõeldud eelkõige abivahendina selliste kavade koostamiseks. Kusjuures erinevalt 2004. aasta juhistest ei räägita enam mõistest "sooneutraalne", vaid kasutatakse terminit "sooteadlik".

Soovitused on laias laastus üsnagi sarnased nendele põhimõtetele, mida leiab ka eelpool mainitud Austraalia programmist.

Eelkooli ajal tuleb õpetajatel tagada, et poisid võivad soovi korral mängida printsesse ning tüdrukud mängida omakorda mereröövleid. Ka laulude ja muinasjuttude puhul oleks hea proovida erinevaid soorolle.

Emakeele tundides aga arutatakse teistes esinevate soorollide üle. Ajaloos ning ühiskonnaõpetuses tuleks vaadata tavapärase "suurmeestele" keskenduva ajaloo kõrval ka teisi nüansse. Bioloogia tundides tutvutakse ka transsoolisusega ning räägitakse ka sellest, millised soorollid on erinevates kultuurides.

Nõunik Elo selgitas, et Soome programmis rõhutatakse iga õpilase ainulaadsust ja isikupära, kuid põhilisi ühiskondlikke struktuure siiski ei unustata. Näiteks räägitakse, et ühiskonnas on mitmed ametid ja oskused jagunenud väga tugevalt soo alusel.

Haridusamet on juba korraldanud temaatilisi koolitusi, millest on võtnud osa sadu õpetajaid. Elo sõnul on uus programm koolides üldiselt hästi vastu võetud.

Samas on tekkinud ka valearusaamu, eelkõige meedias. Nõunik Elo sõnul unustatakse ülevaadetes sageli ära, et õpetajad õpetavad õpilastele teemasid vastavalt nende eale ehk eelkooli ealistele ei räägita millestki, mis nende vanusega kokku ei sobi.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: