Uus õppeprogramm: Soome koolides ei kutsuta lapsi enam "poisteks" ja "tüdrukuteks" ({{commentsTotal}})

Klass, arhiivifoto.
Klass, arhiivifoto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui riikliku haridusameti poolt põhikoolidele antavad võrdõiguslikkuse juurutamist käsitlevad juhised ametlikult heaks kiidetakse, ei tohi Soome koolides enam pöörduda õpilaste poole sõnu "poiss" ja "tüdruk" kasutades. Uued juhised lähevad plaanide kohaselt rakendamisele juba uue aasta alguses.

Soome haridusamet on koostanud juhised, kuidas õppetöös võrdõigluslikkuse põhimõtteid rakendada ning programmiga tehakse algust juba eelkoolis, kirjutas Helsingin Sanomat.

Palju tähelepanu pälvinud osa uuest programmist on näiteks soovitus, et laste poole ei peaks enam pöörduma sõnadega "poisid" ja "tüdrukud", vaid kasutama nende nimesid.

"Sugu on vaid üks omadus paljude omaduste seas. Selle jätkuv mainimine võib soo tähendust lapse jaoks liialt võimendada," nenditakse haridusameti juhistes.

"Varem on koolides esinenud tava lahterdada asju tarbetult, näiteks moodustada sööklas poiste ja tüdrukute jaoks eraldi järjekordi," selgitas haridusameti nõunik Satu Elo.

Soome uusi juhiseid põhjendatakse ka rahvusvaheliste arengutega ning näiteks on toodud Austraalia Victoria osariigis tuleva aastal aastal algav õppeprogramm "Respectful relationship". Õppeprogrammi on loonud organisatsioon Our Watch, mis tegeleb võitlusega seksuaal- ja lähisuhtevägivalla vastu.

Õppeprogrammi eesmärk on kärpida inimese sooga seotud stereotüüpe ning ennetada perevägivalda. Näiteks peab algkooli õppematerjalides olema pilte, kuidas koduste tööde tegemisest võtavad osa nii tüdrukud kui ka poisid. Samuti näidetakse tüdrukuid ja poisse samu spordialasid harrastamas või samades ametites tööd tegemas.

Lugudes aga räägitakse sellest, kuidas tüdrukud saavad mängida jalgpalli ja töötada arstidena ning poisid võivad valu saades nutta ning väikesi lapsi hoida.

Vanematele õpilastele aga selgitatakse, mida tähendavad mõisted panseksuaal, cis-soolisus ja transsoolisus.

Samas on programmi tabanud Austraalias ka kriitika ning 15 miljonit eurot maksma läinud programmi on kirjeldatud kui maksumaksjate raha raiskamist ning maailmavaateliste seisukohtade pealesurumist.

Soomes pole uus võrdõiguslikkuse programm nii range kui mainitud Austraalia versioon.

"Meil ei ole kombeks kirjutada väga detailseid juhiseid, sest meie õpetajad on väga põhjaliku hariduse saanud. Neid ei ole vaja kättpidi juhtida, vaid nad saavad ise aru, kuidas õppeprogrammis märgitud eesmärgid saavutada," rääkis nõunik Elo.

Soomes on areng hetkel sealmaal, et seaduste kohaselt peavad peavad kõik põhikoolid koostama uue aasta alguses võrdõiguslikkuse kavad ning jälgima nende täitmist. Uus kava tuleb edaspidi koostada iga kolme aasta järel. Käesolevad haridusameti juhised ongi mõeldud eelkõige abivahendina selliste kavade koostamiseks. Kusjuures erinevalt 2004. aasta juhistest ei räägita enam mõistest "sooneutraalne", vaid kasutatakse terminit "sooteadlik".

Soovitused on laias laastus üsnagi sarnased nendele põhimõtetele, mida leiab ka eelpool mainitud Austraalia programmist.

Eelkooli ajal tuleb õpetajatel tagada, et poisid võivad soovi korral mängida printsesse ning tüdrukud mängida omakorda mereröövleid. Ka laulude ja muinasjuttude puhul oleks hea proovida erinevaid soorolle.

Emakeele tundides aga arutatakse teistes esinevate soorollide üle. Ajaloos ning ühiskonnaõpetuses tuleks vaadata tavapärase "suurmeestele" keskenduva ajaloo kõrval ka teisi nüansse. Bioloogia tundides tutvutakse ka transsoolisusega ning räägitakse ka sellest, millised soorollid on erinevates kultuurides.

Nõunik Elo selgitas, et Soome programmis rõhutatakse iga õpilase ainulaadsust ja isikupära, kuid põhilisi ühiskondlikke struktuure siiski ei unustata. Näiteks räägitakse, et ühiskonnas on mitmed ametid ja oskused jagunenud väga tugevalt soo alusel.

Haridusamet on juba korraldanud temaatilisi koolitusi, millest on võtnud osa sadu õpetajaid. Elo sõnul on uus programm koolides üldiselt hästi vastu võetud.

Samas on tekkinud ka valearusaamu, eelkõige meedias. Nõunik Elo sõnul unustatakse ülevaadetes sageli ära, et õpetajad õpetavad õpilastele teemasid vastavalt nende eale ehk eelkooli ealistele ei räägita millestki, mis nende vanusega kokku ei sobi.

Toimetaja: Laur Viirand



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema