Peaministri sõnul on Rail Baltic Euroopale strateegilise tähtsusega ({{commentsTotal}})

Rail Balticu ideekavand.
Rail Balticu ideekavand. Autor/allikas: Majandusministeerium

Riigikogus valitsuse Euroopa Liidu poliitikast ülevaate teinud peaminister Taavi Rõivas ütles oma kõnes, et Balti riikidele on Rail Balticut vaja ühendamiseks Lääne-Euroopaga nii strateegiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult.

"Kümne aasta pärast ei tohiks paika pidada ütlus, et Balti riigid on Euroopas anomaalia, kust rongiga saab ainult ida poole. Rail Balticu trass on puuduva ühendusena Euroopale strateegiliselt oluline ja on täiesti enesestmõistetav, et Euroopa ida-lääne suunda ei prioritiseeri ega ka rahasta," rääkis Rõivas.

Peaminister tõdes, et projekti igakülgne läbivaagimine teeb sellele kokkuvõttes ainult head, isegi kui sedavõrd mastaapse infrastruktuuriprojekti puhul on täielikku konsensust raske saavutada. "Käimasolev täiendav tasuvusuuring aitab leida lahenduse mitmetele osundatud küsimustele nagu trassivalik, tasuvuse eeldused ja oodatavad kaubavood," lisas Rõivas.

Ta tõdes, et Rail Baltic on mastaapseim koostööprojekt kolme-nelja riigi ajaloos ja tegemist on ajaloolise võimalusega piirkonna ühendamiseks Lääne-Euroopaga. "Kuigi Eesti on suurel määral olnud eestvedajaks projektis, mis aeg-ajalt võib meenutada tõrksa taltsutamist, on ka Soome ja teiste riikide huvi projekti vastu tuntav. See on taas elu sisse puhunud nii Tallinn-Helsingi tunneli unistusele kui innustanud Soome ettevõtlussektorit," tõdes peaminister.

Praegu on kolm Balti riiki ja Soome Rõivase sõnul ühendatud Vene rööpalaiusega imperiaalse raudteega ja paika ei ole pidanud lootus, et Venemaa on huvitud millestki enamast, kui toormevoogude suunamisest oma infrastruktuuri kaudu ning „jaga ja valitse“-põhimõtte rakendamisest erinevatel ida-lääne suunalistel koridoridel ja projektidel.

Euroopa ida-lääne suunda ei rahasta

"Seetõttu on lihtne luua olukorda, kus oleme teiste Balti riikidega rohkem konkurendid kui koostööpartnerid, võimaluste asemel nähakse tihti probleeme. Vajame Rail Balticut enese ühendamiseks Lääne-Euroopaga nii strateegiliselt, poliitiliselt kui ka majanduslikult. Rail Balticu trass on puuduva ühendusena Euroopale strateegiliselt oluline ja on täiesti enesestmõistetav, et Euroopa ida-lääne suunda ei prioritiseeri ega ka rahasta," teatas peaminister oma kõnes.

Rail Balticu tasuvusest ja majanduslikest võimalustest rääkides rõhutas Rõivas, et tulevane infrastruktuuri kasutustasude süsteem toetab raudtee kasutamist ning peamine kasutegur ei avaldu mitte raudtee enda kasutustasudest laekuvas tulus, vaid tulevatest investeeringutest tööstusse ja taristusse. "Isegi kui projekt näib tasuv ka ainult regiooni põhjal, siis täiendavad võimalused ei peitu sugugi ainult regioonis endas, sest ka nt Hiina otsib aktiivselt uusi võimalusi konteinervedudeks Euroopasse."

Rõivase sõnul usub ta, et ka avalikkuses kõlanud ja hirmu külvavad liialdused Eesti tükeldamisest, võimalikust geneetilisest kängumisest jms saavad sobival tasemel kõik vastatud. "Riigikogul on selle teema käsitlemisel eelneval hooajal väga oluline roll, kuivõrd peatselt oleme saatmas siia saali aruteludeks riikidevahelise lepingu, mis paneb Rail Balticu tuleviku poliitiliselt ja õiguslikult võimalikult tugevale vundamendile."



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: