Justiitsministeerium tahab kuriteoga tekitatud kahju aegumistähtaega oluliselt pikendada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix

Justiitsministeerium tahab kuriteoga tekitatud kahju osas pikendada kohtuotsusega tuvastatud nõude aegumistähtaega kümnelt aastalt 30 aasta peale.

"On absurdne, et teatud inimesed tekitavad oma ohvrile või riigile suurt kahju ja jätavad selle lihtsalt hüvitamata. Ühel hetkel need nõuded aga aeguvad. Antud väljatöötamiskavatsusest peakski kasu olema just selliste juhtumite puhul," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Hetkel kehtiv aegumistähtaeg jõustus 2011. aastal võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse vastuvõtmisega.

"Muudatuse eesmärk oli toona parandada nende inimeste olukorda, kes majanduskriisi tõttu olid raskustesse sattunud, kuid ei arvestanud sellega, et leevendas ka nende inimeste olukorda, kelle võlad olid tekkinud kuritegude tõttu. Seetõttu soovimegi praegu need kaks asja teineteisest eristada," selgitas Reinsalu.

Täpsemalt on soov pikendada aegumistähtaega kuriteoga tekitatud kahjuhüvitamise nõuete puhul. Hetkel kehtib reegel, et kuriteoga tekitatud kahjunõue, mida kohus on tunnustanud, aegub kümne aasta jooksul. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt võiks see olla kindlasti pikem, näiteks 30 aastat.

Justiitsministeerium ootab huvirühmadelt tagasisidet selle kohta, kas kuriteo toimepanemine peab olema tuvastatud kohtuotsusega või piisab sellest, et kahju tekitamine on tuvastatud tsiviilkohtu poolt.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: