Kohus arutab Rein Kilgi kriminaalasja jaanuaris
Harju maakohus määras teisipäevasel eelistungil AS-i Pere maksejõuetuse põhjustamises süüdistatava ettevõtja Rein Kilgi (IRL) ja tema nelja kaassüüdistatava kriminaalasja esimese istungi 9. jaanuarile.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kriminaalasja mais arutamiseks Tartu maakohtule, kuid süüdistatavate kaitsjad leidsid, et see tuleb erandlikult anda arutamiseks Harju maakohtule.
Kaitsjate hinnangul on väidetavate kuritegude toimepanemise koht Tallinn, samuti on enamiku tunnistajate, süüdistatavate ja ka kannatanu esindaja elukohad Tallinnas või Harjumaal.
Kriminaalasja arutamine allub kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud üldise kohtualluvuse põhimõtte järgi maakohtule, mille tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
Tartu maakohus lähtus kriminaalmenetluse seadustiku sättest, mille järgi otsustab kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel aga riigikohtu esimees.
Seetõttu saatis Tartu maakohus nelja süüdistatava kaitsja taotlused kriminaalasja erandliku üleandmise määramise lahendamiseks riigikohtu esimehele Priit Pikamäele.
Riigikohtu esimees leidis, et kriminaalasja arutamine allub Harju maakohtule ning Tartu maakohus oleks pidanud kriminaalasja omal algatusel määrusega edastama alluvusjärgsele maakohtule ehk Harju maakohtule.
Seejärel saatis Tartu maakohus süüdistusakti ja kriminaalasja materjalid Harju maakohtule.
Süüdistus
Koos Kilgiga astuvad Harju maakohtu ette süüdistatuna AS-i Pere maksujõuetuse põhjustamises Karl Liivapuu, Kaie Raig ja Neeme Raig ning süüdistatuna sellele kaasaaitamises Kristjan Oolo.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt oli AS Pere 2012. aasta veebruaris olukorras, kus aktsiaselts ei olnud võimeline enam täitma oma kohustusi ning AS-i nõukogu liikmed asutasid tütarettevõtte ja tõstsid sinna üle aktsiaseltsile kuuluvad kinnisasjad koos tehase sisseseadega ning kaubamärgid.
Samas jätsid nõukogu liikmed kindlaks määramata tehingu tingimused ning ei kontrollinud, millistel tingimustel juhatus kinnistud ja kaubamärgid võõrandab ning kas juhatus tagab võõrandajale müügihinna laekumise.
Süüdistuse kohaselt sõlmis aktsiaseltsi juhatuse liige nõukogu otsuse alusel varatu tütarettevõttega kinkelise iseloomuga kinnistute ja kaubamärkide müügilepingu alla vara turuhinna ning ostuhinna laekumist tagamata.
Kogu majandustegevuseks vajaliku vara võõrandamisega, millest aktsiaseltsile raha ei laekunud, põhjustati aktsiaseltsi maksejõuetus, mistõttu 2012. aasta oktoobris kuulutas kohus välja aktsiaseltsi pankroti, märkis süüdistus.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Kilk peab süüdistust absurdseks
Kilk on ERR.ee-le öelnud, et süüdistuses heidetakse ette AS-ile Pere 100-protsendilise tütarühingu asutamist ning tütarühingule varade üleandmist.
"Tütarühingu asutamises ja tütarühingule varade üleandmises ei ole midagi ebaseaduslikku ega isegi ebatavalist, kui tütarühingu 100-protsendiline osalus jääb kuuluma emaühingule. Täpselt nii see käesoleval juhul oli – Pere oli ja jäi LT Pagari 100-protsendiliseks omanikuks ning LT Pagar jäi kinnistute 100 protsendi omanikuks," selgitas Kilk.
Kilgi sõnul jääb antud juhul arusaamatuks, keda ja kuidas selline tegevus kahjustab. "Ei ole mitte väheoluline, et raha varade müügist laekus samuti Pere pankrotipessa ning veel suuremas summas, kui on varade väärtuseks hinnanud prokuratuur," tõdes Kilk.
"Mõistusevastane ning ausalt öeldes piinlik on sellist etteheidet Eesti vabariigi nimel koostatud süüdistusest lugeda. Tütarühingu asutamine ja tütarühingule varade üleandmine on tavapärane ja lubatav tegevus, mida praktiseeritakse laialdaselt ja igapäevaselt," kinnitas Kilk.
Kilk selgitas, et kui mingi vara X (nt kinnistu) asendub 100-protsendilise osalusega tütarühingus, kes oli ja jäi varade omanikuks ning kellel muud kohustused puudusid, siis ei saa see ju kuidagi põhjustada emaühingu maksejõuetust, kuid prokuratuuri esindaja Eesti Vabariigi nimel arvab paraku teisiti.
"Süüdistuses räägitakse ebamääraselt ka tehase rendileandmisest, kuid milline tähendus sellel tervikuna on, ma tõesti aru ei saa. Puudub igasugune analüüs, kas tehase rendileandmine oli kasulik või kahjulik. Ei oska täpsemalt kommenteerida," ütles Kilk.
Kilk kinnitas, et Eesti õigussüsteemis tal tervikuna kahtlusi pole, isegi kui mõne selle esindaja teadmised majandusest põhinevad Vilde "Pisuhännast" - igasugune äri on teistel naha üle kõrvade tõmbamine jms.
"Süüdistus on alusetu ja isegi absurdne. Jään ootama kohtu seisukohavõttu," ütles Kilk.
Toimetaja: Marek Kuul