Riigikohus määras osalise hüvitise pensionist ilma jäänud politseinikule ({{commentsTotal}})

{{1476788798000 | amCalendar}}
Politseinik alkomeetriga
Politseinik alkomeetriga Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohtu hinnangul karistas politsei- ja piirivalveamet (PPA) liiga rangelt politseinikku, kes viibis töövälisel ajal teenistuskohas alkoholijoobe tunnustega ning määras talle osalise hüvitise.

Halduskohtusse pöördus politseinik, kelle tööülesandeks oli presidendi elukoha - Ärma talu valve, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR.ee-le.

Talviku sõnul tuvastati politseinikul enne vahetuse algust indikaatorvahendiga alkoholijoove ning PPA karistas teda ametist vabastamisega, mille tagajärjel jäi varem üle 30 aasta laitmatult teenistuses olnud politseinik ilma ametipensionist.

Vastavalt PPA sisekorrale, tuleb joobeseisundile viitavate tunnuste esinemise ja teenistuja töölt kõrvaldamise kohta koostada vabas vormis akt, millele kirjutavad alla juht, kõrvaldatav teenistuja ja vähemalt üks tunnistaja, kuid antud juhul sellist akti koostatud ei ole.

Kaebuse esitanud politseinikule tehti kohapeal teatavaks üksnes indikaatorvahendi positiivne näit, info ametist kõrvaldamise kohta anti hiljem aga telefoni teel.

"Seega tegi töökorras ette nähtud protseduuri järgimata jätmine ja olukorra ebaselgus kaebaja jaoks raskeks või ka võimatuks kohe vastuväidete ja ka näiteks tõendite (joobe kontrollimine muu meetodiga) esitamise," märkis kohus.

Kuigi PPA rikkus asjaolude selgitamisel enda kehtestatud joobe tuvastamise korda, ei olnud see asjaolu aluseks karistamise käskkirja tühistamisel.

Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud PPA seisukohaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi oluliselt ja tahtlikult. Ametnik ei olnud joobes tööajal, kuid oli hooletu, sest ei veendunud, et alkoholi tarvitamise nähud on valveobjektile ilmumise ajaks kadunud.

Riigikohus märkis ka, et indikaatorvahendiga saab tõendada vaid asjaolu, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle hulka.

Teenistusest vabastamise tagajärjel jäi politseinik ilma väljateenitud aastate pensionist, millele tal oleks tekkinud õigus kolm kuud hiljem. Kolleegium leidis, et sellises olukorras oleks teenistusest vabastamine liiga raske karistus hooletuse eest.
Varasemat laitmatut teenistuskäiku tuleb karistuse määramisel vaadelda kergendava asjaoluna ning leebemast karistusest oleks kolleegiumi hinnangul kaebaja teo hukkamõistmiseks piisanud, tõdes kohus.

Kuna kehtiv seadus ei võimalda enam alusetult töölt vabastatud inimest tööle ennistada, mõistis riigikohus kaebaja kasuks välja hüvitise 15 000 eurot.

Kolleegium ei pidanud siiski õiglaseks määrata kaebajale hüvitist kogu saamata jäänud pensioni ulatuses, kuigi seadus seda võimaldaks. Kohus vähendas hüvitist oluliselt, sest kahju tekkimisele aitas kaasa kaebaja enda hooletus.

Põhja prefekt Kristian Jaani ütles ERR.ee-le, et riigikohtu lahend on lõplik ning kuigi kahes kohtuastmes loeti alkoholi tarvitanuna töökohal viibinud ametniku vabastamise otsus põhjendatuks, asus riigikohus teisele seisukohale.

"Presidendi kodu kaitse on tähtis ja väärikas ülesanne ning inimesed, kes seda tööd teevad, peavad oma rolli mõistma. Riskid, mis kaasnevad alkoholi tarvitamisega tööle asumise eel, ei ole ainult seotud PPA või presidendi mainega, vaid inimeste eludega," märkis Jaani.

Tema sõnul peab kaitstava kodu või mistahes muu inimese turvalisuse tagamisel politseinik olema valmis reageerima ohtudele ja vajadusel kasutama tulirelva. "On lubamatu asuda selle ülesande täitmisele alkoholi tarvitanuna," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: