Ossinovski kutsuks riigikogu liikmed riigiettevõtete nõukogudest tagasi ({{commentsTotal}})

Jevgeni Ossinovski.
Jevgeni Ossinovski. Autor/allikas: ERR

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe, tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul tuleks riigikogu liikmed riigiettevõtete nõukogudest tagasi kutsuda.

"Riigikogu liikmed on seadusandliku võimu esindajad ja ma ei näe küll mingit põhjust, miks nad peaksid riigi äriühingute juhtimises kaasa lööma," ütles Ossinovski ERR-ile.

"Õiguskantsler on andnud nüüd värske hinnangu selle kohta, et tänane kord on igal juhul põhiseaduse vastane ja minister ei tohiks riigikogu liikmeid nimetada vastavatesse nõukogudesse," lisas Ossinovski.

See tähendab tema sõnul, et tagasi tuleb kutsuda ka need riigikogu liikmed, kes juba praegu nõukogudesse nimetatud on.

"On selge, et seesama põhiseadusevastane olukord laieneb ka täna nõukogudes olevatele riigikogu liikmetele," lausus Ossinovski.

"Tänased liikmed on õiguskantsleri hinnangul nimetatud sinna võimude lahususe printsiipi mitte järgides. Mis tähendab seda, et kui kokkulepe peaks pärast arutelu jääma see, et riigikogu liikmed võiksid ikkagi seal osaleda, aga neid peaks siis sinna nimetama riigikogu, siis tuleb ka olemasolevad riigikogu liikmed siiski sinna uue korra järgi ümber nimetada. Selles mõttes ei ole siin mingit küsimust, et hakkame rakendama kunagi mingit uut süsteemi ainult uutele liikmetele. See ei ole kindlasti juriidiliselt kuidagi loogiline," selgitas Ossinovski.

"Ma loodan, et see pikale veninud diskussioon saab lõpuks nüüd ühemõttelise ja arusaadava lahenduse," ütles minister.

Nimetamiskorra muutmist Ossinovski mõistlikuks ei pea. "Me võiksime selle kokkuleppe saavutada niimoodi, et meil rohkem neid diskussioone ei oleks. Ja ei oleks ka enam vajadust mingisuguseid keerulisi õigusaktide muudatusi ette valmistada, et riigikogu hakkas neid kooskõlastama ja nimetama. See oleks kindlasti keerulisem lugu. Riigikogu liikmed võiksid keskenduda oma tööle, millele nad oma valijatelt mandaadi on saanud," lõpetas Ossinovski.

Teema on valitsuse tüliõun olnud juba suve algusest saadik

Rahandusminister Sven Sester (IRL) tegi möödunud nädala reedel valitsusele ettepaneku kutsuda riigikogulastest riigifirmade nõukogude liikmed oma kohtadelt tagasi, lõpetamaks võimaliku vastuolu põhiseadusega.

Tema ettepaneku kohaselt tuleks peale valitsuse heakskiitu nädala jooksul kõik parlamendi liikmed, kes esindavad riigi huvisid, riigi äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudest tagasi kutsuda. Lisaks peaks rahandusministri ettepaneku kohaselt valitsus edaspidi jätma riigikogulased riigifirmade ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudesse riigi esindajana valimast ja ametisse nimetamast.

Sester tegi suve alguses valitsusele ettepaneku luua riigi äriühingute nõukogude mehitamiseks nimetamiskomitee. Ettepanekut toetas ka majandusminister Kristen Michal.

Esmaspäeval ütles Michal (RE) "Aktuaalsele kaamerale", et ei pea õigeks hakata nõukogudest liikmeid tagasi kutsuma. Tema sõnul võib arutada vaid nimetamiskorra muutmise üle.

Viimati arutas valitsuskabinet riigifirmade nõukogudega seonduvat juulikuus. Siis ütles rahandusminister, et saavutati konsensus osaluspoliitika valge raamat üldosas ära kinnitada, ent arvati, et riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumist tuleks edasi arutada sügisel.

Hetkel on riigikogulastest nõukogude liikmeid vaid reformierakondlaste hulgas. Rahandusministeeriumi andmetel on tänavu oktoobri alguse seisuga riigikogu liikmeid nimetatud 12 nõukogu liikme positsioonile kümnes riigi osalusega äriühingus.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: