Bosnia serblase valimine linnapeaks tekitab Srebrenicas pingeid ({{commentsTotal}})

Mladen Grujicic
Mladen Grujicic Autor/allikas: AFP/Scanpix

Bosnia serblase Mladen Grujicici valimine linnapeaks tekitab pingeid Srebrenica linnas, kus 1990. aastail Bosnia sõja ajal tapeti tuhandeid moslemeid.

Grujicic on selles linnas esimene serblasest linnapea pärast 1999. aastat. Äsja avaldatud ametlike valimistulemuste põhjal võitis ta 2. oktoobril toimunud valimistel 54,4 protsendiga kõigist häältest, vahendasid ERRi raadiouudised.

1995. aasta juuni massimõrvas tapeti Srebrenica linnas umbes 8000 moslemimeest ja poissi. Srebrenica oli tollal ÜRO kaitsealune enklaav ning sealne massimõrv oli Euroopa kõige jubedam sõjakuritegu pärast Teise maailmasõja lõppu. Selle kuulutasid genotsiidiks koguni kaks rahusvahelist kohut.

Nüüd on aga võimul nooremas keskeas serblasest linnapea, kes võidukõnes teatas, et tahab Srebrenica ajaloos pöörata uue lehekülje, anda linnale uue elu, arendada Srebrenicat kõigil aladel, kindlustamaks, et kodanikud jäävad linna, hoolimata nende usust või rahvusest.

Grujicici peamine rivaal, ametist lahkuv moslemist linnapea Camil Durakovic on veendunud, et Grujicic sai võimule pettusega. Nimelt süüdistab Durakovic Bosnia serblaste ja Serbia natsionalistlikke parteisid, et need vedasid valimisjaoskondadesse bussitäite kaupa rahvast üle piiri ja panid toime valimispettusi.

Ametisse astuv linnapea kinnitab küll, et Srebrenica linnavalitsus jätkab massimõrva ohvrite mälestamist, üritades samal ajal kogukondi üksteisele lähendada. Kui ta sõnad on siirad, siis kerge tal olema ei saa. Just tänavune aasta on Bosnias eriti pingeline olnud. Õli valas tulle serblaste möödunudkuine referendum, millel nad otsustasid oma rahvuspüha tähistamist jätkata. Bosnia valitsuse meelest on illegaalne nii rahvuspüha ise kui selle üle otsustamiseks korraldatud rahvahääletus.

Et peamiselt massimõrva eitamisega tuntust kogunud partei liige Srebrenica linnapeaks sai, kardavad nüüd Bosnia moslemid, et üldine trend serblaste hulgas muutub nendevaenulikuks, sinnamaale välja, et karta võib ka uusi vägivallategusid.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: